Kas september toob veel 20-kraadiseid ilmasid?

05.09.2021 23:15
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
2
Foto:

Kuigi veel maikuus oli mul suve ennustamisega natuke segadust, oli hiljem juba juulit ja augustit suhteliselt lihtne ennustada. Võis olla päris kindel, et juulis kuumus jätkub, aga august tuleb ilma soojalaineteta.

Täiesti õige oli ka pakkumine, et peamiselt püsib temperatuur augustis 19-23 kraadi vahemikus, ainult lausvihmaga läheb jahedamaks. Kaks esimest dekaadi püsiski päevasoojus nimetatud vahemikus ja päevaste maksimumide keskmine oli nii Tallinnas kui ka Tartus +21 lähistel, mis on täiesti normaalne või isegi Tallinnas pool kraadi üle normi. Jah, meile tundus august väga jahe, aga kuu algusega võinuksime siis rahule jääda, kui enne seda olnuksid vihmased ilmad. Aga kuna juuni ja juuli olid sedavõrd kaunid (kuid mitte põllumeestele!), siis näiski august üsna kesine.

Suvesoojuse jagunemine seekord erinev
Kuid tegelikult muutis lõikuskuu keskmisest jahedamaks ainult kolmas dekaad, kus päevane keskmine langes lausa 16 kraadi lähistele. Selline keskmine on pigem iseloomulik septembri keskpaigale. Oli ka lausvihma, kuid päris kuu lõpus läks ilm taas ilusamaks, aga üle 20 kraadi enam ei tõusnud. Nii et kui Tallinnas oli 1. juunist kuni 17. augustini ainult viiel (!) päeval maksimum alla 20 kraadi, siis pärast seda kõikidel päevadel. Arvatavasti just augusti teise poole tõttu jäi 2021. aasta suve keskmine 2018. aasta omale ülinapilt alla. Aga kindel ma selles pole, nende aastate suved olid üsna võrdsed, kuid 2018. aasta tegi tervikuna soojemaks fakt, et ka mai oli täiesti suvine.
Tänavune suvi erines ka eelmise kümnendi kõigist soojadest suvedest (2010, 2011, 2013, 2014, 2018) selle poolest, et kuumuse haripunkt jäi esimesse poolde. Tipp saabus juba enne jaanipäeva, aga jämedalt võime me supersoojaks perioodiks lugeda vahemikku 18. juuni – 18. juuli. 2014. aastal siis alles kuumus algas, kui nüüd lõppes ja kolm aastat tagasi sai palav periood alguse 12. juulist. Ka ühtlasema suvega 2011. ja 2013. aastal oli maksimumsoojus pigem juuli lõpus.
Kuna meil teravili sai küpseks tavalisest varem, siis olid põllud enamasti enne suurema vihma tulekut koristatud ja tegelikult augustikuu niiskus enam saaki üheski osas ei mõjutanud. Ei tekitanud koristuskadusid ega ka päästnud enam põuase maa madalat viljakust. Nii et selles osas oli ka minu eelmise ilmaloo pealkiri „Lõikuskuu annab vihma, kuid põllumeeste jaoks on juba hilja“ täiesti õige. Ja muidugi ka see väide, et rannailmad on läbi.

September algas kuiva ­külmalainega
Juba praegu (31. augustil) seda ilmalugu kirjutades on teada, et septembri esimene dekaad tuleb üsna jahe. Paljudel sooja südasuvega aastatel on olnud pärast selle lõppu sarnane muster – augusti teine pool tõmbab jahedaks, aga septembris tuleb 20-23kraadine soojus tagasi. Nii läks aastatel 2010 ja 2014. Põhjus on selles, et reeglina ilmataat mingil viisil seda kuumust kompenseerib, aga samas jääb loodusesse soojus alles ja septembris annab viimase portsu ära.
Sooja suve järel on merevesi ka sügisel reeglina tavalisest kõrgema temperatuuriga, kuid see ei mõjuta meie ilma kaugeltki nii palju nagu maikuus. Miks? Sest vee temperatuur võib praegu olla 15-18 kraadi kandis, aga kui tuleb külmalaine, siis langeb septembris soojus mitte alla 10-12 kraadi. Seega ei ole temperatuuride vahe suur ja ütleme nii, et 17-kraadine meri ei aita eriti soojendada 12-kraadist ilma. Mais on kontrastid märksa suuremad – vesi alles 10 kraadi soe, aga sisemaal juba 25- ja vahel isegi 30-kraadised soojalained. Sellise erinevuse puhul ei ole Põhja- ja Lääne-Eestis merebriisist pääsu.
Niisiis on hetke pikemaid ilmaennustusi arvestades selge, et septembri esimesel dekaadil 20-kraadiseid ja soojemaid päevi ei tule. Kusjuures külm saabub põhjast pigem kuiva ilmaga ja vihma enam nii palju ei tule nagu augustis. Kui ma ütlesin, et merevesi päevasoojust ei mõjuta, siis öiseid miinimume ta siiski ei lase kuigi madalale langeda.

Kiiresti jahedaks ei lähe
Seaduspärasuse järgi peaks septembris veel soojalaine tulema ja ma ise usun ka sellesse. Eelmisel aastal tuli kõvasti sooja veel kolmandal dekaadil, aga seekord pean võimalikuks, et ainult teisel dekaadil võib uuesti tõusta üle 20 kraadi. Seega loodan, et kuskil 12.-17. septembri vahemikus saame veel suvega hüvasti jätta. Sest me ju ei arvanud, et tegelikult oleksime pidanud juba augusti keskel seda tegema.
Kui see lühike soojalaine on läbi, hakkab sadama sügisvihma, kuid kiiresti külmaks ei lähe. Temperatuur langeb vaikselt 16-17 kraadi pealt oktoobri alguseks 10-12 kraadini.
Muide, kui meil räägitakse külma ja sooja vaheldumisest, siis tihti tuleb juttu, et suvi oli soe, nüüd peab talv (või juba sügis) tulema külm jne, aga tegelikult Eesti kliimat ei tasakaalusta soojus, vaid hoopis tuule suund. Soojaperioodid võivad mõnikord kesta aastaid, aga tuule suund ei püsi samast suunast kuigi kaua. Erand oli vaid 2015. aasta, kui umbes 75-80% päevadest puhus läänekaarte (edela, lääne, loode) tuul. Küsimus on selles, et tuule suuna mõju on igal aastaajal erinev ja kui meil on näiteks suvel rohkem idatuuli ja talvel läänetuuli, on mõlemad normist soojemad. Vastupidisel juhul aga mõlemad külmemad. Nii see asi Eesti kliimas käibki...

Vaadatud 790 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Eha Võrk - Sukk

Veidi virutame füüri...

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi