Kas tehisintellekt suudab mõista emotsioone?

12.07.2018 21:25
Katrin Rebane
Kommentaarid
0
Foto:

Praegusel arvutitehnoloogiate kiirarengu ajastul, mil ikka ja jälle ähvardatakse, et robotid ja tehisintellekt võtavad peagi üle inimeste töö ning sealt edasi tõttavad süngemad pessimistid juba arendama ka ulmefilmidest tuttavat maailma, mida valitsevad robotid ja arvutisüsteemid ning kus inimesest on saanud tagaaetav oma enese koduplaneedil.

Aga milline on tegelikkus? Kas ülikiirelt arenev tehisintellekt võiks olla ka mõistev, hooliv ja emotsionaalselt pädev?
Futuristi Dom Galeoni hiljutisest kirjutisest selgub, et vähemalt tundetasandist omal moel aru saada tehisintellekt suudab – vähemalt said sellise meeldiva üllatuse osaliseks OpenAI tehisintellektiga töötavad arendajad.
Nimelt avastasid nad, et neuronvõrgustik, mis pidi õppima ette ennustama Amazoni arvustustes järgmist kirjapandavat tähte, oli iseseisvalt ära õppinud ka tunnete analüüsimise.
Selline suunamata eneseareng on vist pea iga tehisintellekti treenimisega tegeleva töörühma unistus.

Meeleoluneuron
Enamik tänapäeval arendatavast tehisintellektist tugineb masinõppele, kus masinad reageerivad või vastavad autonoomselt pärast seda, kui nad on omandanud n-ö teadmised neile etteantud andmekogumist. Masinõppe algoritmid ennustavad omal kombel ette võimalikke tulemeid, lähtuvalt varem seadistatud väärtustele. Nimelt avastasid OpenAI arendajad, et masinõppesüsteem, mille nad olid loonud Amazoni arvustustes sisestatava teksti järgmist tähte ära arvama, oli omapäi arendanud välja ka süsteemi, mis oli võimeline ära õppima erinevate tunnete olemasolu tekstis.
„Olime äärmiselt üllatunud, kui meie mudel õppis ära tõlgendatava tunnuse ning et millestki nii lihtsast nagu Amazoni arvustustes järgmise tähe äraarvamine kasvas välja tunde kui mõiste kontseptsioon,” kirjeldas OpenAI oma blogis. Tegemist on mittetulundusliku tehisintellekti uurimise ettevõttega, millesse on investeerinud nii Elon Musk, Peter Thiel kui ka Sam Altman. OpenAI neuronvõrgustik oli võimeline iseendale õpetama tunnete analüüsimist klassifitseerides arvustusi kas positiivseteks või negatiivseteks ning suutis seejärel genereerida teksti, mis andis edasi vastavat meeleolu.
Vägitükiga hakkama saanud tehisintellekt oli kordusi loov pikaajalise mäluga (LSTM) neuronvõrgustik, mida oli treenitud kuu aega kasutades selleks 4 096 ühikut Amazoni arvustuste 82 miljonilisest kogumassist, eesmärgiga õpetada teda ennustama tekstikogumi järgmist tähemärki. Pärast treeningperioodi lõppu muudeti mudel meeleolumäärajaks, kasutades kasutusel olnud ühikute lineaarset kombinatsiooni. Seejärel täheldati, et mudel kasutas õpitud ühikuist vaid mõnda üksikut ning avastati, et eksisteeris üks ainus „meeleoluneuron”, millel oli erakordselt kõrge ennustuslik meeleoluväärtus.
Selle tehisintellekti võimed ületasid kõigi teiste Stanford Sentimet Treebankis kasutusel olevate lähenemisviiside tulemusi – senine kõrgeim tulemus on 90,2% ning uuel tehisintellektil on see 91,8%.

Iseõppija
Ise ilma juhendamiseta õppivad algoritmid on iga masinõppe arendaja unelm. See tähendab, et tehisintellekt on sisuliselt võimeline iseseisvalt õppima ega vaja seda, et sellele söödetaks eelnevalt struktureeritud andmeid. Kõnealune OpenAI tehisintellekt sai sellega hakkama ning selle arendajad usuvad, et see ei pruugi olla sugugi ainus masin, mis iseseisva õppega suudaks toime tulla.
Võime iseseisvalt õppida annaks tehisintellektidele märgatava arengukiirenduse, vähendades nende treenimiseks kuluvat aega, samaaegselt nende tulemuslikkust suurendades. Sellise võimega tehisintellekt suudaks pakkuda oskuslikku virtuaalset tuge kasutaja vajadusi analüüsides või neid isegi ette ennustades. Selleks, et need ja veel paljud muud kujuteldavalt ahvatlevad võimalused realiseerida, tuleb arendajail nüüd vaid välja nuputda, kuidas selline iseõppiv algoritm täpselt välja arenes.
„Meie tulemused on üsnagi paljulubav samm tulevikku, milles eksisteerivad juba laiemal tasandil iseseisvalt õppivad tehisintellektid,” usuvad OpenAI esindajad. „Meie avastasime selle kõrvalnähuna täiesti tavalise keelemudeli kujundamise käigus ning suunasime seda siis edasi juba väga täpselt välja kujundatud andmete põhjal. Siiski – kuidas see juhtus on meile hetkel pigem salapärane, kui selge.”
Kas see tähendab, et tehisintellekt on juba tasapisi tegemas seda, mida erinevad futuroloogid küll optimistlikumas ja küll pessimistlikumas võtmes on ammu ette kuulutanud – nimelt, õppimas ja arenemas iseseisvalt nii, et inimene ei suuda enam selle arengut ei kindlalt kontrollida ega lahti mõtestada? Oleme uue tuleviku lävel ning ainult aeg näitab, kas oleme tehisintellekti näol loonud enestele vaenlase või uue hea sõbra.



Vaadatud 251 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi