Kas tulnukad on juba meie seas?

Väga sageli kipuvad inimesed pingelistel aegadel pagema muinasjuttudesse, langema sõltuvustesse või asuma ootama mingit välist tegurit, mis kogu valitseva korralageduse taas korda seaks.

Kliimakatastroofi eest pakku
Tundub, et kliimakatastroofi lävi sunnib selliseid pealtnäha meeletuid meetodeid otsima ja tunnistama ka tunnustatud teadlasi. Nimelt jagavad nii veebisait Futurism kui ka Oxfordi üliõpilasajakiri The Oxford Student intervjuud Oxfordi maineka õppejõuga ehk Koreast pärit teadlase Young-hae Chiga, kes on veendunud, et inimkonna lõpp on ligi ning pääsevad vaid need, kelle salapärased nähtamatud tulnukad on inimeste teadmata nendega kahasse sigitanud.
Härra Chi on oma emakeeles sel teemal üllitanud ka raamatu, mille pealkiri kõlaks umbes nagu „Tulnukate külastused ning inimkonna lõpp” ning selle sisuks on teadlase vaade hüpoteesile, et tulnukad ja nende salajased ettevõtmised on see paratamatu vastukaal meie hukatuslikule käitumisele siin planeedil. Raamatu teemadel antud intervjuus jagab ta oma mõtteid teosest ning kinnitab, et meie seas elavatel nähtamatutel tulnukatel on oma roll meie planeedi säästmisel kliimakatastroofist.
Chi teoorika kohaselt sigivad nood nähtamatud tulnukad salamisi inimestega, luues sel moel uusi hübriidinimesi, kes on suutelised saabuvate kliimatingimustega toime tulema ning muutunud reaalsuses edasi elama, samuti peab ta võimalikuks, et tulnukad sigitavad siia järglasi ka selleks, et nendest saaksid tulevikujuhid, kes suudavad tänase inimkonna tekitatud probleemid lahendada.

Tulnukate inimröövid
Chi, kes on Oxfordi ülikooli Orientaalse Instituudi professor väidab, et tulnukad on olemas ja tegutsevad meie biosfääris. Esimest korda tõstatas ta teema juba 2012. aastal ning artikli alguses mainitud raamat on sündinud vahepealsetel aastatel. Möödunud aastal tegi ta ka Oxford Unionile ettepaneku korraldada temaatiline debatt, kuid tema ettepanek lükati tagasi. Chi on veendunud, et kliimamuutuse ning tulnukate sooritatud inimröövide vahel on selge seos.
Just sellest rääkis tema 2012 peetud loeng Ammachi konverentsil, loengu pealkirjaks oli „Tulnukate sooritatud inimröövid ja keskkonnakriis” ning selle raames tõi ta välja kõik oma teooria olulisemad punktid, mis käsitlesid tulnukate olemasolu meie planeedil ja meie seas juba täna ning praegu. Loeng kestis 55 minutit ning algas üsnagi dramaatiliste sõnadega. „Võimalik, et inimkond on jõudnud oma lõpu lähistele,” sõnas Chi. Oma loengus tsiteeris ta ohtralt USAst pärit David Jacobsit, kes tegeleb tulnukate sooritatud inimröövide uurimisega ning kelle väitel püüavad tulnukad maad koloniseerida inimestega sigides ning ristandhübriide luues. Jacobsi sõnul kõnnivad sellised segaverelised teise põlvkonna hübriidolendid juba täna märkamatuina meie keskel.
Professor Chi sõnul „ei ole mitte ainult teadlased ja teoloogid vaid ka mitte-inimestest olendid sügavalt mures inimeste kui liigi ellujäämisvõimalikkuse üle.” Ta viitas, et tulnukate ilmumine langeb kokku suurte kliimaprobleemide alguse ning tuumarelvade kasutuselevõtuga. Selle põhjal nendib ta, et „võime enam-vähem oletada, et hübriidinimeste projekt on nende vastus inimtsivilisatsiooni ähvardavale hukule.” Samuti täiendas ta oma argumenti mõttekäiguga: „kui me nüüd ise midagi kliimamuutuse osas ette võtame, siis me mitte ainult ei päästa end vaid ka tõestame tulnukaile, et nende arvamus meie moraalsest tasemest oli ekslik.” Tõesti oleks piinlik oma enese planeedil tulnukates totakam olla.
Konverentsist alates on Chi usinalt oma teooriat edendanud ning kirjutanud ka oma koreakeelse teose, samuti kinnitas ta, et on jätkuvalt veendunud oma 2012. aasta seisukohtades. Tema hinnangul on olemas nelja tüüpi tulnukaid: väikesed tulnukad, pikad ja julged tulnukad, soomuste ja maosilmadega tulnukad ning putukalaadsed tulnukad. Chile näib, et just see viimane liik on hierarhias kõige kõrgemal kohal ning jagab madalamatele astmetele tegutsemiseks juhtnööre. Tema kommentaari kohaselt on tulnukate sooritatud inimröövid küll üsna suure diapasooniga, kuid siiski. „On ühiseks jooneks see, et tehakse mingit laadi bioloogilisi eksperimente ning sinna hulka kuulub ka hübriidide loomine.”

Hübriidid tulevikurahvas
Samuti usub Chi jagatud biosüsteemi teooriasse, tema sõnul: „kui nad viibiksid kaugel, siis ei teeks me neile muret. Ma ei usu, et nad tulevad kusagilt kaugelt, nad on siinsamas meie kõrval, me lihtsalt ei näe neid. Toome näiteks kalad, kes suudavad mõelda ja tajuda asju vaid neile omasel moel ning ka meie inimestena suudame tajuda vaid meile omasel moel, seega on meie maailmataju piiratud meie tajumeelte ja -organitega.” Kuna Chi teooria kohaselt jagavad inimesed ja tulnukad sama biosfääri, siis on meie tegevusel vallandatud kliimamuutus negatiivselt mõjutamas ka neid ning see on suurendanud nende sekkumist meie asjusse.
Samuti on professor Chil kolm erinevat teooriat selle kohta, miks tulnukad võiksid soovida meiega paljunemist viljelda. Ta ütles: „Üks võimalus on see, et nad peavad meie DNAd meie kui karja ja liigi säilitamiseks. Teine on võimalus, et soovitakse luua tulevastele kliimatingimustele vastu pidada suutvaid isendeid. Ja kolmandaks on paljud röövituist kinnitanud, et nood hübriidid on erakordselt intelligentsed, seega – ehk loovad nad tulevasi juhte ja probleemidele lahendustetoojaid?”
Kui professor Chilt küsiti, kas tema isiklik vaade inimkonna tulevikule on pigem pessimistlik, siis tõdes ta, et talle teeb muret poliitikute leigus kliimamuutuse temaatikat puudutavas ning ta kahtles, kas selle suhtes astutakse piisavaid samme, hoolimata sellest, et vajalikud tehnoloogiad selleks on juba olemas. Ta märkis: „Vaadates, kuidas tulnukad käituvad, siis on neil meile hoopis parem tulevikuvaade, võimalik, et see viitab pessimistliku stsenaariumi tõenäosusele.” Kuid ta lisas ka: „Nad ei ole siin meie nimel, vaid eneste nimel, eneste ellujäämise nimel (ja nende ellujäämine on ka meie ellujäämine) ja kogu biosfääri ellujäämise nimel. Just see ajendaski mind seda teooriat välja töötama ning ma otsin püsivalt täiendavaid tõendeid, mis minu vaadet kinnitaksid.”
Olgu tulnukatega nagu on, kuid ilmselt oleks aeg oma rahvasaadikule südamele koputada, et iga samm kliimaohu mõistmisele lähemale on mõistlik. Ja lõppudelõpuks, oleks siiski tore säilitada oma planeet ja inimrass, mitte muutuda pooltulnukaiks mingis postapokalüptilises fantaasias.