Kättemaks sõbrannale kasvas suureks nagu teleseriaalis

Sõbrannad Anja ja Sigrid pidasid koos ilusalongi, aga siis ­läksid riidu. Õigemini Anja oma arust ei läinud riidu, aga ­Sigridi käitumine muutus järsult ning ta hakkas Anjat ­ähvardama ja temalt raha nõudma.

Tüli algas näiliselt tühjast asjast. Alguses lepiti kokku, et lepingu teeb Anja, aga salongi rendikulud lähevad pooleks, sest seal on kaks töökohta. Paari aasta pärast oli selge, et Anja kasutab pinda peaaegu poole rohkem. Sigrid hakkas äkki nõudma, et kulud kaetaks vastavalt töötatud ajale. Sellega polnud Anja jälle nõus, öeldes, et mõlemal on ju pool mõttelist osa ning miks peaks tema oma poole eest rohkem maksma. Ta ütles, et töötagu Sigrid ka rohkem, siis ei teki tunnet, et ta peab suhteliselt rohkem maksma.
See viimane oli lause, mis valas kõvasti õli tulle. Anja teadis küll, et Sigrid töötaks rohkem, kui tal kliente oleks. Tema polnud analüüsinud ka, miks neid vähemaks jäi, igaühel ju oma töömured. Igatahes karjatas Sigrid tema ettepaneku peale rohkem töötada, et tema üle töötada ei kavatse ja temal pole ka aega ringi litutada. Mida see viimane väide tähendas, ei saanud Anja esialgu aru.
Kui Anja järjekordselt teatas, et tema nõuab Sigridilt endiselt pool rendirahast, ütles Ingrid, et sel juhul ta mainib Anja mehele, et üks tema klient Rasmus on Anja armuke.
„Rasmus ei ole armuke, vaid sõber,“ karjus Anja.
„On küll armuke, kõik teavad, kuidas sa tal külas käid,“ ütles Sigrid rahulikult.
„Ühe korra käisin külas, sest ta aitas mul ühe tellimuse teksti tõlkida,“ pareeris Anja.
„Te võite seda ka nimetada ka tõlkimiseks. Aga miks mees ei tea, et sa tema juures tõlkimas käid ja et te kohvikus kurameerimas käite?“ irvitas Sigrid.
Sigridil oli õigus. Anja oli kõigest sellest rääkinud, kuidas ta Rasmusel külas käis ja kuidas nad kohvikus on käinud. Anja pidas Rasmust oma hingesugulaseks ja küllap oli temasse ka kiindunud. Ta ei tahtnud oma meest kurvastada talle Rasmusega suhtlemisest rääkides. Ka sellest oli ta Sigridile rääkinud. Ta oli Rasmusest Sigridile üldse palju rääkinud ja kahetses nüüd kibedalt.
Sigrid sai aru, et Anja on plindris ja kardab. Järgmise sammuna teatas Sigrid, et ta ei taha enam Anjaga koos töötada, aga ta arvutas kokku, et Anja on talle tema enammakstud rendi tõttu võlgu ligi 3000 eurot. Kui ta seda kätte ei saa, räägib ta Anja mehele Anja suhtest Rasmusega ja kuna teab, kui armukade mees Anjal on, siis head sellest ei tule.
See oli Anja jaoks juba jõhker väljapressimine. Oi kuidas ta nüüd kahetses, et oli Sigridile Rasmusest nii palju rääkinud. Kas ta peaks oma meest Sigridi kõne eest hoiatama? Aga mida mees sellest mõtleks, et ta Rasmusega lähedalt suhtleb? Ja miks ta alles nüüd seda suhtlemist tunnistab, kui Sigrid ähvardab kõik välja rääkida? Igatahes oleks mehel vägagi põhjust teda petmises kahtlustada.
Aga kui see summa ära maksta, kas sellega lugu lõpeb? Kas Sigrid jätab ta rahule või küsib poole rohkem? Aga maksmine tähendaks ju, et ta tunnistab ennast süüdi nii Sigridilt liiga suure rendi küsimises kui mehe petmises!
Sigrid ilmselgelt nautis oma võimupositsiooni. Tööle ta enam ei tulnudki ja ühel õhtul olid kõik tema asjad läinud. Nähtavasti seadis end sisse uues kohas. Ta saatis Anjale sõnumeid küsimusega, millal võib raha järele tulla. Anja palus nädal aega, et raha kokku saada, aga ta tegelikult ei kavatsenud maksta. Ta vajas mõtlemisaega.
Ühel õhtul Anjale helistati. Ta vaatas, et numbrit ei näita, aga võttis siiski toru. Tundmatu naisehääl ütles: „Ma tean, mis sul Rasmusega oli.“ Ja kõik. Anja kurtis mehele peavalu, võttis tableti ja läks välja jalutama.
Järgmisel õhtul jälle umbes samal ajal telefon helises ja tundmatu naisehääl ütles: „Ma tean, mis sul Rasmusega oli.“ Helistaja number oli jälle peidetud. Tol õhtul oli mees läinud kooli kokkutulekule ja Anja korkis veini lahti. Jõi mitu pokaali järjest ja mõtles, mida teha, kui maailm kipub kokku varisema.
Vein andis keskööks niipalju julgust, et Anja helistas Rasmusele, et rääkida neist kõnedest ja küsida, kas meest ka on ähvardatud. Rasmus ei vastanud. Veerand tunni pärast helistas Anja uuesti. Naisehääl vastas, et Rasmuse telefon ja Rasmus magab, aga millega ta saab aidata. Anjale tundus, et see oli Sigrid ja ta paiskas hetkega välja kõik, mis ta Sigridist arvab, ja käskis anonüümsed kõned lõpetada.
„Ma ei tunnegi teid ja mina ei ole kellelegi helistanud,“ ütles naine vaikselt. Anja lõpetas kõne.
Järgmisel päeval helistas Rasmus ja ütles, et oli tal ikka selgitamist oma sõbrannale, et temal pole Anjaga suhet. Anjal oli piinlik,et ta täiesti enda üle kontrolli kaotas. Ta rääkis neist ähvarduskõnedest. Rasmus kuulis alles nüüd kogu tülist, kuhu temagi kisti.
Rasmus ütles Anjale, et ta kohtus Sigridiga, kes seda väga palus. Sigrid oli rääkinud tülist Anjaga, aga siis kutsunud Rasmust ühele vastuvõtule. Kui Rasmus ütles, et ta ei saa, nähvanud Sigrid, et Anja ei tule sinuga enam kusagile.
Kas küsimus on siis mehes, mitte rahas, imestas Anja.
Raha ta Sigridile ei maksnud. Ta mõtles, et tulgu, mis tuleb, tema kannatab ära. Midagi kohutavat ei tulnudki. Sigrid töötab teises salongis, aga nad ei suhtle.
Kui palju tema abikaasa sellest skandaalist teab, pole Anja julgenud küsida, et mitte jälle liiga palju rääkida. Rasmus temaga enam suhelda ei tahtnud. Vähemalt selle Sigrid saavutas, et Sigridiga Rasmus suhtleb ja seda sõbrannat mehel enam ei ole.