Kevade reegel: pärast sooja tuleb alati külm

Eesti kevad on heitlik. Seda me kõik teame. Või peaksime teadma, sest mõnikord tundub, et Eesti inimesed ootavad kevadelt rohkemat.

Miks muidu kuulen kogu aeg jutte, et kevaded on viimasel ajal külmaks läinud. Ja nüüd, kui meil praegune külmalaine vähemalt kaks nädalat kestab, ei taha keegi enam meenutada, et aprillis oli võimas soojaperiood.
Valikuline mälu on kummaline. Paar nädalat tagasi kuulsin isegi alla 30aastaselt inimeselt, et tema kooliajal olid kevaded ilusad. „Aprillis oli ikka kogu aeg 15 kraadi sooja,“ meenutas ta. See lause oli muidugi öeldud enne, kui meil soojalaine algas. Ilmajaama numbrid näitavad vastupidist – viimasel kümnendil on kevade keskmine temperatuur olnud valdavalt üle normi, erandiks vaid 2017. aasta. Ütleksin kõigile noorematele ja vanematele kodanikele, et kui näiteks 1960ndatel, 70ndatel, 80ndatel või ka 2000ndatel aastatel olnuks nii soojad kevaded, nagu nemad mäletavad, siis ei oleks Eesti aprillikuu keskmine temperatuur +4,6 ja Põhja-Eestis alla +4 kraadi.

Haruldane soojaperiood aprilli teisel poolel
Nüüd pean minema ka enda eksimuse juurde. Pakkusin, et enne jüripäeva (23. aprill) ei tule rohkem kui 12kraadist soojust, aga tuli küll ja päris palju. Juba esimese dekaadi viiepäevane (3.-7. aprill) soojalaine oli küllaltki ebaharilik, tavaliselt nii vara pole Eestis viis päeva järjest temperatuur 15 kraadi ümber. Üksikuid päevi on küll, oli ka eelmisel aastal (9. aprillil Lõuna-Eestis kuni 23 kraadi sooja), aga viis päeva järjest on Eesti mõistes haruldane.
Ja siis kirjutab Õhtuleht 11. aprillil ilmauudise pealkirjaga: „Millal ometi soojaks läheb?“. Tõesti, 10. aprillil, kui seda lugu kirjutati, oli jube vastik ilm, lörts, tuul ja 0 kraadi. Aga kas viiepäevane soojus oli juba unustatud? Küsima pidanuks nii: „Millal uuesti soojaks läheb?“ või „Millal soe püsima jääb?“ Aga need ongi küsimused, mida tuleks ikka ja uuesti igal kevadel küsida, sest nagu ütlesin: Eesti kevad on heitlik ja seda me kõik teame. Vahel soe ei jäägi püsima enne kui juulis.
Mis puudutab aprilli teise poole soojalainet, siis 18.-27. aprilli vahemikus oli Tartus maksimumtemperatuuride keskmine +20,1. Ma ei usu, et kunagi varem oleksime saanud aprillis kokku kümnepäevase keskmise üle 20 kraadi. Võib-olla ligilähedaselt kannatab võrdlust välja 1990. aasta aprilli teine pool.
Muidugi, öiste temperatuuuride keskmine oli Tartus samal ajal +3,7 ja see eristabki aprillikuist soojaperioodi suvisest. Tõsi, kui vaatame Tallinnat, siis seal oli sama kümmepäevaku keskmine „ainult“ 17 kraadi, aga seegi on ülikõrge. Ärme lase ennast segada meenutustest, et noorusajal oli aprillis kogu aeg 15 kraadi sooja. Ei olnud! Kuid kaks järsku temperatuurilangust, mis olid eriti iseloomulikud eelmise aasta aprillile, olid meil ka tänavu. Näiteks Tallinn langes 7.-8. aprillil 15 kraadilt 3le ning 27.-28. aprillil 19 kraadilt 8le. Jälle: see on meie tavaline kevad.
Aprilli puhul võib-olla ei peakski eriliselt rõhutama temperatuuri, sest tujukana tuntud kuu oli tänavu ka erakordselt kuiv, päikesepaisteline ja tuulevaikne. Tänavuse märtsiga võrreldes oli aprill nii tuule kui sademete osas nagu öö ja päev. Millal üldse tihedamalt sadas? Ainult 8.-10. aprilli lühikese külmaperioodi ajal. 11. aprillist alates paistis juba päike, ehkki algul püsis veel nädala jagu jahedavõitu ilm.

Venelaste ennustus paneb juukseid kiskuma
Nüüd, 3. mail oleme ilmastiku mõttes uuesti lainevaos, kus viimati olime aprilli keskel. Kevade reegel, et pärast sooja tuleb alati külm, hakkas kehtima. Kui vaadata rahvusvaheliste portaalide ennustusi, siis lõppu pole näha.
Ameeriklaste Accuweather on küll positiivsem, kuid need inimesed, kes ilmaportaale sageli uurivad, peaksid teadma, et seal on ennustus pea alati tegelikkusest natuke lootustandvam. Aga isegi ameeriklaste arvates on Tallinnas enne 27. maid vaid üks üle 20kraadine päev.
Võttes lahti Venemaa Gismeteo Tallinna 30 päeva prognoosi, mis tänase seisuga on antud 29. maini (kaasa arvatud), siis ühtki üle 15kraadist päeva seal pole ning vihma ei saja ainult kuuel päeval 29st. Tartut suhtes on Gismeteo vaid pisut leebem ja pakub kahel päeval üle 20 kraadi, lisaks natuke maikuu kohta normilähedasi 16-17kraadiseid päevi. Vihma sajab Tartus veel rohkem, ainult neli päeva on kuivad. Kusjuures 18.-26. maini on ilm ainult pilves, isegi vahelduvat päikesepaistet ei ole...
Kas peaksime seda uskuma? Nii ekstreemselt jahedat maikuud ei tohiks Eestis olla. Kõige hullemana mäletan 1974. aasta maid, kui Tallinnas oli üks kord 18 kraadi sooja ja muud päevad külmemad. Kui 2017. aasta maid pidasid pea kõik eestlased ekstreemselt külmaks (tegelikult 1,1 kraadi alla normi), siis isegi tollal oli meil paar 25kraadist päeva ning veel neli-viis 20-22kraadist päeva ja päikestki üsna piisavalt. Kui kellelgi on meeles tunamullune mai, siis peaksite arvestama, et tänavune tuleb hullem – vähemalt välismaiste ilmaportaalide arvates.

Soojanorm kulutati aprillis ära
Mida ma ise arvan? Aprilli pakkusin keskmisest jahedamaks, aga eksisin. Kui nüüd pakun maikuud alla normi, hakatakse pahandama. Aga midagi pole teha: kuigi ma ei usu, et mai tuleb nii drastiliselt jahe nagu Gismeteo pakub, kuid keskmisest külmem ja sajusem tõotab tulla küll. Ei tea, kas selles on süüdi aprilli pool, mis „lubatud soojanormi“ ära kulutas, aga naljakuu oli seekord liiga erinev tavapärasest ja see võib hoobi anda maile.
Täpsemalt pakuksin nii: 10. maini pole meil lootust rohkem kui 15kraadisele soojale ning sedagi vaid Lõuna-Eestis, kuid samas ei tohiks palju vihma tulla. Teisel dekaadil peaks tulema sekka ka sooje päevi, kuid ilus ilm annab endast märku ja kohe kaob. Tsüklonid, mille olemasolu aprillis unustasime, hakkavad meid ründama nii läänest kui idast ja vihma tuleb kõvasti üle keskmise. Mai lõpuosa tuleb normaalne nii sademete kui ka temperatuuri poolest: Põhja-Eestis päeval 15-21, Lõuna-Eestis 17-23 kraadi sooja, võib-olla üks-kaks päeva antud piirist soojemad.