Koroonahaige eesti naise pihtimus: Uus kantrihitt päästis kindlast surmast

Koroona on veider haigus. Kui ühe tõmbab käpuli, siis teine ei saa arugi, et viirus kallal. Mustamäel elav Nataly kuulub paraku esimeste hulka.

“Mis siin imestada! Tugev ülekaal, vähene liikumine ning igapäevane tugev annus Tere­visiooni, Ringvaadet ning Aktuaalset Kaamerat teevad kokku ohtliku mürgikokteili!” lajatab abikaasa Ants rusikaga vastu köögilauda, nii et külm­kapi uks avaneb. “Tihend on läbi,” vabandab mees.

Eeskujuks juudid
Reibas 65aastane on terve nagu purikas. Meediat jälgib minimaalselt. Veedab palju aega värskes õhus ning tõmbab ülepäeviti 25 lõuga. “Seeriatena tõmban - 10, 8, 7!” Kükke ja kätekõverdusi teeb ka. Maski susas alles siis ette kui kaubanduskeskuses nuuti andma hakati. Antikehasidki on Antsu keres 1807, 6. See on hämmastav number, sest Nellile teada olevatel andmetel küündivad esimese süsti saanutel näitajad vaevu neljasajani. Tema aga põdes haiguse püstijalu läbi ega tundnud midagi. Vaktsiinist ei taha Ants midagi kuulda. “Vara veel! Naabril, kes ka spordimees aga minust tunduvalt noorem, tõmbas pärast Astra Zenecat vere­rõhu 160 peale. Lisaks tinnitus, mis on kestnud juba kuu aega. Mis elu see selline on, kui kõrvad undavad? Kui üldse kaitse­pookimist kunagi teha, siis Pfizeriga,” ütleb Ants. Märk­sõnaks “juudid”. “Iisraeli mõte on juudariigi rahvuslik õitseng, keele ja kultuuri säilimine. Sa ei saa ju süstida oma inimestele sitta, kui sul on sellised õilsad eesmärgid!”

Surm ise kõkutas ­voodijalutsis?
Abikaasa Nataly haigestus 15. märtsi hommikul. “Sümptomid olid kõik nii nagu peab: lõputu peavalu, lihasvalu, 38,2 ­palavik, lõhna ei tunne, maitset samuti mitte, kurguvalu” kirjeldab naine. Esimese päeva öö oli eriti õudne. “Guugeldasin, ise higist leemendades, terve öö voodis neid koroonasurmasid. Pisarad voolasid. Ma sain aru, et suren nüüd ja ma ei valeta kui ma nägin enda ees voodijalutsis mustas kaabus lühikest kortsus vanameest, kes kõkutas naerda. Hakkasin pomisedes jumalat paluma kuigi olen ateist. Ja siis juhtus ime…”

Nata: “Mul hakkas nii hea”
Kas just jumal ise Nata appi­hüüdu kuulda võttis, on raske öelda, kuid Facebooki algoritm tegi seda kindlasti. Läbivettinud siidlinade vahel moblat scrolliva unesegase ja tugevalt ülekaalus Nataly telefoni ekraanil käivitus äkitselt kodumaise kantribändi Westland verivärske hitt “Jälle teel”. “Lugu hakkas mängima ja mul hakkas äkki nii hea. ­Kuuma- ja külmalained skännisid vaheldumisi mu keha nagu oleksin jälle tagasi aastas 94 ja me teeme Kätu vanemate Vääna suvilas ecstasyt. Kusjuures, mä nägin reaalselt, kuidas see kortsus vanamees suust ning ninasõõrmeist tossu välja ajades seina sisse tagasi läks.

Lõpuks ometi midagi ühist
Nataly kuulas Westlandi lugu suikumiseni. Hommikul oli tal juba palju parem olla. “Pea ei valutanud, palavik oli alla läinud! Ma olen jumala kindel, et ilma Westlandita ei oleks ma praegu siin vaid urnis meie kaminaimitatsiooni simsil,” poetab naine õnnepisara.  
Antsul on ka hea meel, et kantri neid lõpuks ühendanud on. “Ma ise olen juba ammusest ajast suur kantrifänn olnud ja mind tõsiselt masendas see, et Nata neid Eesti Hiti kassette ja CD-sid 30 aastat ühtepanu ketras,” pihib tervisesportlane. Ants avaldab lootust, et ehk ­ootab neid ees romantiline suvi täis kantrit, seksi ja heinalõhna nii palju kui seda siin Sütiste tee kandis olla saab.

Bändi “Westland” kommentaar:
Oh üllatust! Värske kantrihiti “Jälle teel” autoritele Raido Lillebergile ja Sulev Võrnole ei tule uudis loo ravivast toimest sugugi välguna selgest taevast.
“Meil on Nataly üle siiralt hea meel. Antsu teavad meie bändi liikmed juba Harku country aegadest ja see mees ei sure tappeski. Hetke seisuga võime kinnitada, et “Jälle teel” on tõepoolest mingi kummaline raviv toime - inimesed tervenevad, tühja akuga V8 mootorid käivituvad.
Fännid räägivad, et lugu olla ka hea vaktsiini kõrvalmõjude leevendaja. Mine sa tea! See kõik on väga kummaline, sest, kui loo idee meie peades kaks ja pool aastat tagasi tekkis, polnud isegi hiina nahkhiired veel covidisse nakatunud. Seega loo partituuri ei olnud koroona mRNAd veel sisse kodeeritud.
Põhilised komponendid olid klassikaline armuvalu ja mõõdukas masendus. Kuid koos uute haiguste ilmumisega arenes ka lugu. Westland kaasas loo tegemisse Ameerika päritolu suurte kogemustega pedal steel kitarrimängija Bruce Hoffmani. Mine sa tea, ehk on see Eesti Vabariigis eksootiliselt kõlav kantrikahurüks koroona koodi elimineeriv tegur. Pedal steel kitarr on nimelt Ameerika meditsiinis tunnustatud ravim armuvalu ja kroonilise kurvameelsuse vastu. Sellel pole küll Euroopa Terviseameti tunnustust, kuid Ameerikas tehtud inimkatsete põhjal julgeme seda ka Eesti patsientidele soojalt soovitada. Kindlasti ei jää “Jälle teel” ainsaks teraapiliseks teoseks!”