Kriminaalne perelugu: vend tegi venna bussijäneseks

14.05.2017 18:35
Hillar Kohv
Kommentaarid
1
Foto:

Tori vahel asju ajades ja inimestega suheldes lahenes üks vana kriminaallugu, millega kohus ja hulk muid ametkondi kolm aastat tagasi hakkama ei saanud.

2014. aasta kevadel oli ETV saates "Pealtnägija" juttu Reigost, kes sai tööandjalt teada, et kohtutäitur on maksmata trahvi tõttu tema pangakonto arestinud. Reigole mõisteti 19 eurot trahvi ning see lõppsumma koos kohtutäituri tasudega oli 59 eurot.
Kuna ei trahvi eest vastutav Pärnu linn ega väidetava võlgniku konto arestinud kohtutäitur vea eest vastutust ei võtnud, pöördus isikuandmete kuritarvitamise ohver bussijänese staatusest vabanemiseks kohtusse.

Keegi ei vastuta?
Veider oli asja juures aga see, et sel ajal kui Reigo väidetavalt bussis jänest sõitis, viibis ta hoopis Hiina Rahvavabariigi pealinnas Pekingis.
"Kui mul neid passitempleid ei oleks esitada, siis see tõestamine, et mina ei ole trahvi saanud, oleks kujunenud tunduvalt keerulisemaks. /.../ Ma ei tea, kuidas see on võimalik, et keegi esitab lihtsalt teise inimese nime ja andmed - kuidas isik tuvastati, on väga kummaline," märkis Reigo toona.
Kohtutäituri büroost selgitati talle, et täitedokumendid olid kontorist välja saadetud 16. detsembril. Väidetava võlgniku rahvastikuregistris registreeritud aadressile jõudsid paberid vahetult enne jõule, kui mees ei viibinud enam sellel aadressil.
Mitte keegi ei tahtnud toona selle jama eest vastutust võtta. Kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees Janek Pool selgitas, et kui täitedokument on valesti välja antud, vastutab selle väljaandja, antud juhul Pärnu linnavalitsus. Pool kohtutäitur Eha Nikkeri tööle etteheiteid ei tee.
"Täitur peab lähtuma sellest, mis on seaduses kirjas, ta ei saa ise mingisuguseid täiendavad võimalusi endale sinna juurde luua või mingitel endale teadaolevatel tingimustel täitemenetlust läbi viia. Esimene asi on see, et kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse printsiibist," lausus kohtutäiturite ametikogu juhatuse esimees.
Bussitrahvi saanud mees pöördus kaebuste ning päringutega nii justiitsministeeriumi, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kui ka Pärnu linnavalitsuse poole. Kuigi ka passitemplid tõestasid, et mees oli väärteo toimepanemise hetkel Hiinas, ei tunnistanud ükski ametkond oma süüd.
Muuhulgas teatas Pärnu linn, et ei kavatse väärteoasjas tehtud trahviotsust tühistada, sest "ametnikul ei tekkinud kahtlust, et tegu võiks olla isikuandmete kuritarvitamisega".
Kuigi Reigo sai kohtus lõpuks õiguse, Pärnu linnavalitsus tunnistas oma viga ja kohtutäitur tagastas arestitud summa, siis kogu see õnnelik lõpp teda ei rõõmustanud: "Tundub nagu oleks m1eil 90ndad. Kohtutäiturid ongi tänapäeval need, kellel ei ole mingeid seadusi: kui nemad tahavad, siis võivad nemad teha ükskõik mida," pahandas mees.

Süüdi oli poolvend Joel
Kuulsatel krimikirjanikel on sageli õigus – süüdlane kuulub sageli ohvri lähemasse ringi. Seda mitte ainult jänesesõidu, vaid ka hullemate kuritegude puhul.
Mõni aeg hiljem kohtusin Reigo poolvenna Joeliga Tori kaupluse juures ning tegin temaga juttu k Reigo probleemi teemal, millest "Pealtnägija" pajatas.
Ja oh üllatust! Joel teatas selle peale, et tema oligi see probleemi tekitaja olnud, sest ta oli Reigo dokumentidega bussis jänest sõitnud.
Teatasin kuuldust ka Reigole ja mõistagi sai tal süda täis kuuldu peale, et ta oma poolvend talle sellise käki kokku keeras, millega ta telesaates osales. Kuidas see asi vendade vahel lahenes, ei oska öelda.
Nüüd on Joel puudega mees (kas sügava või raskega, ei tea) ning soovib bussis tasuta sõita. Hiljuti vaidles Joel bussijuhiga tükk aega sõiduraha teemal, sest Joeli sõnul pidi ta tasuta sõita saama, aga bussijuht vaidles vastu ning lubas talle vastavaid eeskirjugi näidata seadusandlusest.
Üks Joeli elu suursündmusi oli kindlasti see, kui ta sai ühel veteranipäeval Tori kiriku juures president Arnold Rüüteliga koos pildil poseerida.



Vaadatud 1907 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...

Rohkem Kohvi!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi