Kui ilu läheb kaubaks...

Võluv naine on harjunud oma välimuse ja seksuaalsusega lahendama nii karjääri- kui ka igapäevaelu probleeme. Küsimus on vaid – kui kaua see õnnestub?

Margit oli keskkoolis oma klassi kõige ilusam tüdruk. Enamus neidudest näitas tema vastu välja lausa otsest kadedust, osa olid leebemad ega teinud sellest väljagi.
Eriti oli seitsmeteistkümne aastasest neiust sisse võetud kooli füüsikaõpetaja Raimond, kes tundi andes aina Margiti poole piidles ja igal võimalusel temaga suhtlemiseks põhjuseid otsis. Kui neiu tunnistusel ilutses füüsika rea peal hinne 5, oli kõigile selge, mille eest Margit oli selle hinde välja teeninud.  
Kõrgendatud tähelepanu õpilase ja õpetaja vahel ei jäänud ainult koolimaja seinte vahele – Raimondit ja Margitit oli nähtud õhtupimeduses jalutamas  ka väikelinna pargialleel. Jutud jõudsid direktorini ja ei läinud kuigi kaua, kui Raimond pidi oma kohast koolis loobuma. Füüsikatundi tuli aga andma uus, pensioniikka tüüriv kiilaspäine kuivikmees.

Vallutuste rada viib edule
Margit lõpetas keskkooli ja astus ülikooli juurat õppima. Seal kordus vana muster. Neiusse armus noor professor, kes oli valmis pere maha jätma ja ülikooli ühiselamusse kolima, et Margitiga abielluda. Lisandus terve suhete sasipundar, sest Margitil oli austajaid palju ja rivaalitsejad üksteisele armu ei andnud.
Neiu lõikas ka professoriga peetud intiimsuhte pealt profiiti ja sooritas mitu rasket eksamit, tasudes õppejõule natuuras. Paarid siiski kokku ei jäänud ja pärast ülikooli lõpetamist oli Margit taas vaba ja vallaline kaunitar. Tõsi, seljataha jäi kaks raskekujulist aborti , kuid taas leidis särav daam arstiteaduskonnast õppejõu – austajast sai armuke, kes operatsioonid teostas eriti oskuslikult, et neiult lastesaaamise rõõmud tulevikus alles jääksid.
Margit  lõpetas ülikooli nii bakalaureuse- kui magistrikraadiga.  Et head töökohta saada, tuli neiul taas loovutada hetki oma kauni keha seltsis ja jagada armastust selle maailma vägevamatega. Talle leiti mitme tutvuse kaudu tulus töökoht  ühes pealinna  suuremas IT firmas juhatuse liikme juriidilise nõunikuna. Sinna jäi ta ankrusse mitmeks aastaks. Pärast ühist reisi bossiga Saksamaale ja nädal aega luksushotellis veedetud öid, otsustas kahe lapse isa Veljo oma naisest lahutada ja kümme aastat noorema Margitiga uhkes Viimsi villas uut elu alustada.

Ja õnn tundus olevat nii lähedal...
Margit teadis oma hinnaklassi ja lasi Veljol valida elupaigaks  eriliselt kauni paiga merest paarisaja meetri kaugusel. Naise  bioloogiline kell aga tiksus juba üle kolmekümne ja ta otsustas nägusalt, rahakalt ja haritud härrasmehelt Veljolt ka lapsi saada.
Esimene oli poiss, teine tüdruk. Noor naine oli täitnud oma missiooni nii perekonnas kui looduse ees ja eluratas võis veereda õnnelikuna edasi.  
Kahjuks olid saatusel omad plaanid ja õnnetused ei hüüa tulles. Ühel kaunil suvepäeval läks Veljo väliskülalistega Piritalt jahiga  merele. Käidi Aegnal ja tiirutati lahel pimedani.
Veljo polnud küll suuremat sorti napsumees, kuid külalistega olles võttis ta ikkagi pitsi või paar. Seda ka tuulisel meresõidul. Korraks viiski Backhos Veljo mõtted jahi juhtimisest kõrvale ja kui ta tegi laeva tekil vaid ühe vale sammu libastus ta  nii õnnetult, et lõi pea vastu masti raksatades ära ning libises üle parda merre.
Kuna jahi palgalisele hooldajale-madrusele oli laupäeval antud vaba päev, polnud pardal kedagi, kes oleks uppujale päästerõnga visanud või talle merre järele hüpanud. Paanikasse sattunud külalised püüdsid küll karjudes ja kätega vehkides kaugemal triivivatele laevadele hädasignaali anda, kuid merele laskuv hämarus jättis nad märkamatuks.  
Möödus ligi pool tundi, kui  möödasõitvalt kaatrilt juhita  triivivat jahti märgati ja hakati olukorda  selgust tooma.

Veel üks katse elujärge päästa
Veljo elutu keha leiti meresülest pika otsimise peale üles alles järgmisel päeval. Margit oli šokis ja firma leinas oma  hinnatud  juhti veel kaua. Aeg aga parandas tasapisi haavu ja tegus naine  palus oma elutraumast ülesaamiseks  abi kunagiselt kursavennalt Robertilt, kes pidas edukat  advokaadibürood. Ülikoolisõprus ja Toomemägi ei unune tudengitel kunagi ja omi teadupärast hätta ei jäeta.
Pealegi oli ka Robi kuulunud kunagi Margiti austajate pikka rivvi ning hellitanud lootust kauni kursaõe ilu lähemalt nautida.
Tookord see ei õnnestunud, aga ehk nüüd… Nii  saigi Margit endale tasuva ja sooja koha mainekas advokaadibüroos. Roberti Lamborginit aga nähti  üha sagedamini õhtutundidel Pirita teel Viimsi poole kihutamas, kus sihvakate püramiidelupuudega palistatud heki sees pesitses kaunitarist naisele kuuluv peremeheta jäänud villa.
Kui alguses venisid Roberti „töökohtumised“ Margiti juures südaööni, siis peagi saabus aeg, kus ületöötanud mees enam sama päeva sees koju oma naise juurde enam ei jõudnudki.

Kunagise hiilguse kahvatu vari
Läks veel paar kuud, kui Roberti naise Heddy kannatus katkes ja ta tegi büroos suure skandaali. Et Heddy oli ettenägelikult Roberti aktsiaportfelli oma nimele lasknud vormistada, tundis ta end võimuka omaniku ning pereemana, kes ei lase mingil litsakal lesel oma meest üle lüüa.
Margiti tööst otsiti ja leiti mitmeid vajakajäämisi ja naine vallandati kõiki tööseadusandluse sätteid arvestades.
Robert oli valmis ka oma pere maha jätma ja Margiti juurde kolima, kuid sai aru, et on Heddy poolt ära nullitud ning paljas kui püksinööp. Kahe lapsega, ilma meheta ja töökohata naisel polnud samuti mingit tahtmist puupaljast meest enda juurde võtta.
“Klaarige omad asjad ise, mis see mind puudutab“ ütles armuke Robertile, kui see pärast skandaale veel viimast korda lillekimbuga tema ukse taha  ilmus.
Margiti elus aga toimusid samuti suured muutused. Uue töökoha otsimine polnudki enam nii lihtne kui varem. Tema kunagisest laitmatust renomeest oli vähe alles jäänud. Ta leidis küll ühe linnaosa valitsuse juures  poole kohaga munitsipaalpalgal olles võimaluse paar korda nädalas  kodanikele juriidilist nõu anda, kuid võrreldes endiste aegadega oli see Margiti jaoks kunagise hiilguse kahvatu vari.
Neljakümnele läheneval  kaunitaril oli teinegi mure – kust võtta raha, et tippkosmeetikutele, jumestajatele ja juuksuritele nende töö eest väärilist tasu maksta?

Kas veel üks võimalus?
Ka 250 ruutmeetrilise pinnaga villa nõudis suuri kulutusi. Küll tilkus mõni toru läbi, küll sirises elektrilühis ähvardavalt tulekahju ohtu tekitades. Tagatipuks viis torm majalt tükikese plekk-katust ära, nii et vesi vihmaga ladinal elutoa parketil lainetas.
Margit püüdis teenust pakkuvatelt firmadelt abi saada,kuid kõikjal olid hinnad tema jaoks liiga kallid ja tööde  järjekorrad pikad. Siis hakkas ta Facebooki ja ajalehtedesse postitusi panema, kus andis teada, et otsitakse üksiku noore naise villa remonditöödele tegusaid noori mehi.
Seda ettevõtmist saatis edu. Pakkujaid oli ligi paar tosinat. Algul räägiti telefonitsi. Hääle järgi valides kutsus naine nooremad pakkujad Viimsisse maja üle vaatama.
Katusemeister, kes tutvustas end Maiduna, oli esimene. Reede õhtul sõitiski Margiti villa ette furgoonauto redeliga katusel. Sellest väljus pikka kasvu, pisut habetunud, aga musklis kolmekümnendates aastates noormees, aval naeratus näol.
“Pihtas!“ mõtles Margit ja alustas ringkäiku  majas. Margit oli meistri tulekuks katnud elutuppa ka pitsilise linaga kohvilaua, kust ei puudunud mehest alles jäänud pudel kallist konjakit ja punase kala võileivad.
Pärast tööjuttu ja sõbralikku vestlust elust-olust lasti märjukesel hea maitsta. Siis  lausus Margit noormehele otse silma vaadates: „Ega te, Mait, ei riski ometi napsusena  õhtul enam koju sõita? Meil siin passivad mendid ristmikul igal nädalavahetusel poole ööni. Jääge siia, ruumi meil jätkub!“