Kuidas kosmosehäältel vahet teha?
Kosmos on inimkonnale aegade algusest peale paeluv olnud – küll oleme joonistanud tähekaarte, nende toel navigeerinud, nende abil tulevikku ennustanud, küll püüame neid teaduslikult uurida ja unistame nende juurde lendamisest.
Samm ja kiht haaval avab kosmos end meile ilmselt veel sajandeid. Täna uurime taas, et kas ja mis kosmoses signaale saadab.
Veebilehekülje Sciencealert ajakirjanik David Nield uurib, mis on saanud viimasel dekaadil avastatud FRB-dest ehk kiiretest raadiosööstudest. Viimatised uudised tulevad Hiinast, kuhu mõne aasta eest ühte mäestikuorgu uus hiigelteleskoop paigaldati. Viiesajameetrise apertuuriga ümmargune raadioteleskoop ehk FAST on juba nii hästi välja timmitud, et on korjanud üles ühe FRB. Need elektromagnetilised sööstud on äärmiselt lühiajalised, kuid erakordselt võimsad, esimest korda avastasid Maa teadlased ühe neist aastal 2007.
Teadlased on igast sellisest signaalist elevil, kuna hetkel käib tihe töö selle kallal, et teha kindlaks, mis signaalid need siiski täpsemalt on ja kust ning millest need pärinevad. Üheks oletuseks on, et sööste emiteerivad mustad augud või siis hoopis magnetarideks kutsutavad neutrontähed.
Selle sööstu, mille hiinlased just hiljuti üles korjasid, on lood eriti põnevad. Sest õigem oleks öelda – korjasid taas üles. See konkreetne FRB nimelt kordub. Sööst, mille ametlik nimi on FRB 121102, sattus esimest korda Maa mõõteriistade näidikuile juba 2012. aastal, siis püüdis selle kinni Arecibo observatoorium Puerto Ricos. Pärast seda on FRB 121102 end veel mitmel korral ilmutanud. Teadlaste sõnul on see sööst läbinud 3 miljardit valgusaastat enne, kui meieni jõudis.
FAST püüdis FRB 121102 esimese signaali kinni selle aasta 30. augustil ning sellele järgnes veel tosinkond hilisemat impulssi. Eriti viljakas päev oli 03. september, mil tabati lausa 20 signaali. Seega tundub, et see konkreetne FRB on eriti järjekindel pulseerija.
Kuna FASTi 19kiireline vastuvõtja on just eriti tundlik raadiosignaalide suhtes, mis jäävad vahemikku 1,05-1,45 GHz, on see aparaat otsekui loodud just selles vahemikus tegutseval FRB 121102 silma peal hoidmiseks.
Jätkub ajakirjas...