Kuidas oma kaitseingliga sõbraks saada?

Miks oleme harjunud sülitama kolm korda üle vasaku, mitte aga parema õla? Aga sellepärast, et paremal õlal istub kaitseingel. Miks mõned inimesed näevad teda ja tunnetavad oma kaitseingli olemasolu, aga teised mitte? Kas neil, kellele kaitseingel end ei ilmuta, polegi teda?

Või on inimene ise oma kaitse­ingli mingil moel eemale peletanud? Väidab ju Venemaa üks kuulsamaid selgeltnägijaid, “Selgeltnägijate tuleproovi” 14. hooaja võitja, et isegi ropendamine pahandab kaitse­inglit. Šeps on öelnud, et alko- ja narkosõltlaste kaitsjad jäävad üha nõrgemaks sedamööda, mida enam nood alla käivad. Nende hingi jahivad hoopis pimeduse olendid. “Nii kui vandesõna ütled, astub su kaitsja sust sammu kaugemale. Mitte ainult sarvilise mehe kutsumine, vaid ka tavaline roppuste kasutamine pole hea. Meile kõigile on kaitsjad antud, aga iseasi, kuidas me neid hoida oskame,” on Šeps ühes tele­esinemises hoiatanud.

Kaitseingel on olemas kõikidel
“Ma ei arva, et ropendamine pahandab inimese kaitseinglit. Tegelikult on vägisõnade kasutamine ju vabastav tegevus. Negatiine aisting või tundmus tuleb alati enda seest vabaks lasta,” mõtiskleb meedium Mariann Randmaa. “Kaitseingel, rõhuga sõnal “ingel” on olemas kõikidel inimestel. See, kuivõrd intensiivselt ta inimest kaitseb, oleneb aga tema nn seotusest inimesega,” lisab ta. Parimaks võrdluseks võiks tema sõnul olla näide koeraga jalutavast looma­omanikust. “Igaüks meist on ju märganud, kuivõrd erinevaid koeraga jalutajaid iga päev kohata võib. Kes laseb oma koera lahti suvalises kohas jooksma, seades nii ohtu enda kui ka looma. Kes laseb oma koeral rihma otsas perutada, teda ennast pikaligi tirida. Vahel aga võib kohata peremeest ja koera, kes jalutavad harmoonias, omanik ei pea koera rihmast tirima. See rihm ongi justkui peegeldus sellest, mis nende kahe vahel on. Kas tugev side ja vastastikune usaldus või mitte. Mina kutsun oma koerte jalutusrihmi naljatamisi “nabanöörideks”. Sama on ka inimese kaitse­inglitega,” mõtiskleb meedium.
Ta arvab, et kaitseingleid võiks pigem nimetada ingliteks. “Vaim­olenditeks, keda inimene aegade jooksul on ingliteks nimetama. Sest inimesed usuvad ju, et kaitseingel on midagi ilusat ja õrna, unustades samas, et ka Deemon oli kunagi ingel,” muigab meedium. “Kaitse­ingel niisiis võib end inimesele ilmutada ka täiesti elaval kujul.”
Kaitseinglid on igal inimesel ja tundlikumatel meist on neid koguni mitu. Ilma nendeta valitseks maailmas täielik kaos, on meedium veendunud. Ta usub, et kui oma kaitseinglitega regulaarselt suhelda, hakkab inimene ka ise­ennast sügavamalt ja ka teadlikumalt tunnetama. Kuid lohutab, et kaitse­inglid on ka ilma suhtlemata inimese jaoks olemas, kuid sekkuvad tema ellu vaid teatud kriisi­hetkedel. Mida rohkem ingleid inimese ümber on, seda õnnelikum hing ta on, isegi siis, kui elu on raskem, on ta kaitstud.

Õelus peletab eemale
Samas peab ta oma seanssidel pidevalt vastama küsimustele: Miks kaitseingel alati ei kaitse? Miks peavad nii paljud tagantjärele ohkama, et “Miks ma küll sinna läksin!” või “Pidin ma selle inimese endale külla kutsuma!” jne. “Kui inimene näiteks kukub või jääb lifti kinni või satub liiklusummikusse, on see kaitseingli poolt lubatud õnnetus,” kinnitab meedium. “Takistamaks inimest kuhugi jõudmast. Elu ei kulge ju alati ainult tõusvas joones. Ja ka halvad sündmused, konfliktid on millekski head. Need panevad asju ja olukordi ümber hindama. Samuti inimesi. Vahel on sellised vahejuhtumid lausa elupäästvad. Näiteks minul jäi tuttav lifti kinni. Ning ei jõudnudki 28. septembril 1994. aastal oma vahetusse parvlaeva “Estonia” restoranis.....”

Jätkub ajakirjas...