Külgetõmbeseaduse algtõed: kuidas toimib raha ligimeelitamine

11.02.2018 21:00
Kommentaarid
0
Foto:

Külgetõmbeseadus on äärmiselt lihtne peentasandi reegel. Kui sinu energiavälja sagedus on sama soovitud tulemuste omaga, siis kasvab nende samade tulemuste ilmnemisvõimalus sinu elus hüppeliselt.

Kõik sinu uskumused, eluvaated, emotsioonid, valdavad mõtted ja alateadlikud arvamused avaldavad püsivat mõju sinu energiaväljale ning määravad seega selle, mida sa oma ellu kutsud.
Blogi Quantum World Awaken Your Mind autor Darius Copac süveneb oma temaatilises loos sellesse mõttekäiku praktiliselt ja lihtsakoeliselt, andes nii häid nippe, kuidas oma sagedust muuta, kui ka hoiatades meid meie kõige tüüpilisemate arvamusmustrite eest, mis suhted rahaga sootuks sassi võivad ajada ning mis on ka ilmselt tänini olnud meie endi suurimaks komistuskiviks finantsilise jõukuse teel.
Copac nendib, et meil pole õigupoolest isegi vaja külgetõmbeseadust vaadelda kui abstraktset vaimset seadust, vaid kui psühholoogilist baasarusaama. Näiteks: kui sa usud, et oled võimeline saavutama eesmärgi X ja joondad selle eesmärgi täitmiseks oma mõtted, emotsioonid ja kavatsused kõik samasse suunda, siis kasvab ka tõenäosus, et sa oled suuteline ka reaalselt valitud eesmärgini jõudma.
Külgetõmbeseaduse populariseerimise algusest peale on selle kõige palavamalt ihatud eesmärgiks olnud raha kutsumine oma ellu. Võimalik, et soovid raha selleks, et saaksid lõbusamat elu elada või vajad hoopis senisest suuremat finantsilist vabadust. Kuidas siis toimub senisest suurema küllusega samale sagedusele saamine? Lõviosa sellest on seotud sinu kindlustunde taseme, tähelepanu ja sinu n-ö lainepikkusega.

1. Mängulisus
Darius Copac peab raha ligimeelitamise juures kõige olulisemaks sinu algset südamesättumust. Võid seda vaadelda kui üldist sagedusvahemikku, mis iseloomustab sinu suhtumist raha ligimeelitamisse kui üldisesse tegevusse. Milline on sinu suhtumine? On see kade, puudustkannatav, rõõmust elevil olev, lootusrikas või veel midagi kolmandat?
Kui lähened külgetõmbeprotsessile puuduse, klammerdumise, hädavajaduse või liigse tõsidusega, siis ootab sind Darius Copaci sõnul üsna kindlalt ees läbikukkumine. See lainepikkus on hea lainepikkus eimillegi ligitõmbamiseks või enamgi veel – see võib ligi meelitada soovimatuid kulutusi ja asja sellega veelgi hullemaks muuta – kuid kindlasti ei sobi see lainepikkus raha ligimeelitamiseks.
Seega, kui kasutad seda lähteenergiana ja ütled: „Mul on vaja järgmise kuu elamiskulude katmiseks 1000 eurot, seega ma keskendun hoolega külgetõmbeseadusele...” Siis – edu sulle! Sest Copac nendib: „Olen valmis kihla vedama, et see ei õnnestu.”
Tema sõnul on veidi parem lähtekoht lootus, kuid ka seda loeb ta üsna nõrgaks ligitõmbajaks. Lootuse turjal kaugele ei jõua. Oluliselt etemaks peab Darius Copac uudishimu ja eksperimenteerimisindu. „Võta omaks lastele omane avastajameel. Selle sagedusega võib sul õnnestuda juba üsna põnevaid tulemusi saada,” kinnitab ta. Sellest veelgi paremad on mängulisus ja rõõmus elevus. Need kaks on raha ilmestumapanemiseks suurepärased energiad.

2. Kindel teadmine
Soovides rahal ilmestuda lasta, tuleks kindlasti meeles pidada, et see on juba olemas. Isegi kui see on peidus, siis on see peidetud otse su nina alla, oodates, millal sa seda tähele paned ja üles nopid. Ja see kehtib nii sõna otseses mõttes maast leitud raha kui ka rahateenimisvõimaluste kohta.
Darius Copac kinnitab, et sul tuleb olla kahtlusteta veendunud, et raha ja võimalused on otse su nina all. Sul tuleb vaid õppida oma silmi kohandama neid märkamaks. Ja seda teed sa oma võnkesagedust muutes – sinu mõtte- ja emotsionaalsed sagedused – häälestades selle raha märkamise „kanalile”.
Darius kinnitab, et tegelikult on vahva mõelda sellest sagedusevahetusest kui dimensioonide vahetamisest, häälestades end teistsuguse tajumusliku spektri kogemisele. „See teine reaalsus on alati seal olnud. Sa lihtsalt ei näinud seda enne, sest sa olid häälestunud sellega kokkulangematule tajumuslikule sagedusele ning see muutis raha sinu tajumeelte jaoks nähtamatuks ja tuvastamatuks. Võimalik, et sina olid kinni spektri punases osas, samas kui raha lesis rahulikult sinises osas,” kirjeldab Copac.
Teadupärast salvestavad meie meeled igapäevaselt tohutul hulgal infot, kuid teadvustada õnnestub meil sellest vaid mikroskoopilist osa. Selleks, et hakata rahal oma elus ilmestada laskma, tuleb häälestada oma meeled moel, mis suunaks kasuliku sisendi tähelepanuvälja, sest siiani on see sattunud teadvustamise teelt kõrvale heidetud ebavajaliku teabe hulka. „Selline ümberhäälestumine võtab aega,” märgib Copac, „kuid sa oled kahtlemata selleks võimeline.”
Oma teadmiste praktiliseks ilmestamiseks jutustab mees loo, kuidas ta on oma kümneaastast tütart Emilyt suunanud müntide ilmestumist märkama. „Muudan selle kõik mänguks. Kui me koos jalutama läheme, siis teen talle ettepaneku võistelda minuga müntide leidmises. Kui ma seda esimest korda tegin, siis saatis teda täielik ebaõnn. Mina aga leidsin selle jalutuskäigu jooksul mitu münti ja sageli kõndis ta neist, neid märkamata, otse mööda. Selle asemel, et maast münte leida, ei näinud ta mitte midagi. Müntidel ei olnud tema tajureaalsuses mitte mingit kohta.
Veidi aja pärast hakkas ta märkama asju, mis olid mündisarnased, kuid mis ei olnud mündid. Ta leidis pudelikorke, kirjaklambreid, paberitükke ja mündikujulisi laike põrandal – kõike muud kui münte. Mina aga jätkasin talle näitamist, kuidas mündid vedelevad igal pool, kuid nende nägemiseks on vaja end häälestada „mündikülluse lainepikkusele”. Iga kord kui ma münti leides seda talle näitasin, märkasin, kuidas see aitas tal häälestuda õigele tajumuslikule sagedusele.”
Darius selgitab, et põhjus, miks ta pisitütar alguses mängus kaotajaks jäi, oli asjaolu, et laps ei võtnud omaks asjaolu, et on täiesti võimalik, et mündid vedelevadki kõigile nähtavais kohtades, igal pool, kus ta käib. Lapsele näidates, kuidas mündid end otse kõigi silma all peidavad, aitas muuta tema uskumust ja näitas, et ta lihtsalt ei märka neid. Peagi ei arvanud Emily enam, et see mäng on midagi, mis on tema kontrolli alt väljas (sõltudes vaid õnnest või juhusest), vaid haaras kontrolli selle üle, mis oli tema võimuses kontrollida (oma enda avatud meel ja tähelepanelikkus).
„Alguses, kui ta mündist mööda oli jalutanud, noppisin ma selle üles ja ütlesin: „Vaata nüüd, Emily. Siin oli ühesendine, aga sa jalutasid sellest mööda! Sinu silmad nägid seda kindlapeale, sest sa isegi vaatasid selles suunas, kuid münt ei jõudnud sinu tähelepanusse. Sul tuleb end veel pisut paremini õigele lainepikkusele häälestada. Pea meeles – mündid on igal pool! Sul tuleb vaid anda oma silmadele käsk neid tähele panna,” jutustab mees.
„Alguses oli ta üllatunud,” jätkab Darius, „ta ei saanud seda asjaolu kõrvale heita kui õnnejuhust, mingit trikki või kui enda ajutist tähelepanematust. Kui sama asi üha kordus ja kordus, hakkas olukord teda kurvastama. Aitasin tal meeleolulangusest väljuda ja suunasin teda asja naljaga võtma, tuletades talle meelde, et ta oli juba väga andekas leidma pudelikorke ja huvitava kujuga laike ning me mõlemad saime veidi naerda. Tal oli vaja vaid oma meelt veel veidi häälestada, et hakata märkama ka münte.
Lõpuks hakkas ta omaks võtma, et – jah, tõepoolest on mündid igal pool ja tal tuleb vaid õppida neid tähele panema. Tundus, et ta hakkas oma silmadesse ja meelde sisendama programmi, mis pani teda münte märkama.”
Mängu kirjeldades rõhutab Copac, et selle ülesehitus sõltub ka mängija loomusest: „Emilyt paelub võistluslikkus, seega meelitasin ma ta mängima ettepanekuga leida rohkem münte kui mina, mis innustas teda ja äratas temas soovi selles edukas olla. Ta teab, et tehnilises mõttes on tegemist ausa mänguga ja ta isegi hakkas endale looma väikest edumaad, kõndides alati minust eespool, et ise esimesena münte märgata. Ja kuna ta on minust märkimisväärselt lühem, siis asub ta maapinnale palju lähemal, kui mina.”
Lapse mänguoskus paranes tasapisi ning saabus päev, mil ta isaga jalutama minnes leidis raha 46 sendi väärtuses, samas, kui isal õnnestus leida vaid 6 senti. See oli tema esimene võit ja ta oli sellest tohutus elevuses. Loomulikult sai ta ohtrasõnaliselt kiita ka oma isalt – miski ei innusta paremini kui positiivne tagasiside.
Copac nendib, et mängulisuse sageduse omaksvõtmine on lastel oluliselt lihtsam. Kuid paraku tuleb ka täiskasvanuil end soovitu ilmestuma panemiseks just nimelt sellele lainepikkusele häälestada.
„See mäng võib täiskasvanuile kõlada üsna napakalt,” muigab Copac, „kuid igal juhul tasub seda mängida. Kui oled sõpradega väljas liikumas, siis esita neile väljakutse, et kes suudab kõige rohkem raha ilmestuma panna. Võimalik, et te ei satu müntide leidmisest just kuigi suurde vaimustusse, kuid proovige enestes tekitada vähemalt mingitki elevust. See lapsikult lustakas mäng aitab teil jõuda õigele lainepikkusele ning seega aitab kaasa teie võimele rahal ilmestuda lasta.”

Nella Della

Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 1638 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi