Kuritegude ohvrid ­politseist abi ei saa

23.05.2021 22:35
Hillar Kohv Illustreeriv foto
Kommentaarid
17
Foto:

Väikeste külakogukondade varavastased kuriteod jäävad lahendamata ning toimikud suletakse. Politsei ei reageeri isegi siis, kui kannatanud üsna kindlalt teavad, kes neid kimbutab.

Kas politsei üldse tegeleb kannatanute avaldustega? Pärnumaiste näidete põhjal tundub, et avaldus võetakse vastu ning sellega asi piirdubki.
Pärnumaal Tori vallas on kurikaelad korda saatnud mitmeid sissemurdmisi ja vargusi ning kannatanud on pöördunud ka politsei poole avaldusega, aga kahjuks mingit abi saadud pole.
Tõsi, sündmuskohal käib politsei tiiru ära ja fikseerib kuriteo, aga pärast seda on vaikus kuni kuriteo aegumiseni.

Rätsepa küla röövlid jäid püüdmata
Tegu pole mingi uue tendentsiga. Nii on see vähemalt siinkandis alati olnud ning praegu pole justkui lootustki, et see kunagi muutuda võiks.
Alustan aastate tagustest kuritegudest. Tori vallas Rätsepa külas toimus sissemurdmine mitmesse tallu. Politsei käis kohal ja fikseeris kuriteod ära ning sinnapaika see jäigi.
4. mail uurisin kahjukannatajalt üle, et kas politsei sai kurikaelad kätte? Kahjukannatanud taluomanik vastas mulle: “Loomulikult jäi kõik sinnapaika. Nende aastate jooksul on vargad käinud kolm korda. Oli isegi teada, kes need võiksid olla, aga keegi ei selgitanud midagi välja. Täiesti lootusetu – ime siis, kui minnakse omakohtu teed, sest muud võimalust ei paistagi olevat !”
Sama kogemus on ka teisel röövimise ohvriks langenud taluomanikul: “Jaa, kahjuks toimikud suleti, sest ei olnud piisavalt asitõendeid.”

Siiraku vandaalidega sama lugu
Täpselt sama olukord oli ka Siirakul, kus murti korduvalt sisse nii paadikuuri kui teistesse hoonetesse ning varastati ära erinevaid asju ning isegi pliidid muugiti lahti ja viidi ära.
Kordus juba kirjeldatud traditsiooniline skeem, et politsei ja uurijad käisid kohal, võeti sõrmejäljed (määriti selle käigus veel seinadki ära!), pandi kannatanu jutt kirja ning sellega asi piirdus kuni kuriteo aegumiseni.

Autolõhkuja ei paku samuti huvi
Hiljuti toimus Tori vallas taas kuritegu. Kurjategija rikkus teise elaniku sõidukit ning mõistagi tegi kahju saaja avalduse politseile ning käis isegi kohal Sindi politseijaoskonnas, kus kedagi väidetavalt kohal polnud.
Kuna seda kahjukannatajat tunnen isiklikult, siis asusin asja uurima. Kannatajaks olnud talunaise sõiduki remont läks maksma väidetavalt 420 eurot.
Kuna Tori valda teenindav politseinik hetkel tööl pole ja teda asendab teise piirkonna politseinik, siis saatsin talle kirja ja uurisin, et kui kaugel on kõnealuse kahjukannataja avaldusega tegelemine.
Kohe oli helistanud see politseinik ohvrile ja uurinud, et kes mina talle olen. Kahjuks sellega tema ootamatult tärganud huvi kõnealuse kuriteo vastu ka piirdus.

„Oleme juhtunust teadlikud...”
Kui politseinik oli autost ilma jäänud talunaiselt teada saanud, et ma pole tema pereliige ega katkipekstud auto kaas­omanik, oli lihtne mulle vastamisest keelduda. Õigemini küll – saata selline kiri, millega Eesti ametnikud nii kenasti oskavad mitte midagi öelda.
Politseinik vastas mulle: “Oleme antud juhtumist teadlikud. Antud sündmuse asjaolusid ei saa politsei avaldada kolmandatele isikutele.”
Mida sellest vastusest saab välja lugeda? Eks ikka seda, et see asi võidaksegi sinnapaika jätta, sest kahjukannatajaga tegeleda ei soovita ning kolmandatele isikutele teavet ei anta. Nii on ju lihtne!
Loo lõpetuseks jääb veel öelda, et 16. mail andis autost ilma jäänud talunaine mulle teada, et naabrimees oli paugutanud püssi, kui nägi tema elukaaslast koos koeraga käimas.
Kas on mõtet valest relvakäitlemisest politseile teada anda või raiskaks see lihtsalt tubli ja tööka naise aega ning juhtum võetaks taas lihtsalt teadmiseks?

Vallajuhtidega polnud lugu parem
Siinkohal võin tuua ka umbes taolise olukorra teisest valdkonnast. Kui Kaie Toobal oli Tori vallavanem, saatsin talle kirja ja uurisin, et miks Toris asuva nn “õpetajate maja” (praegune Kalda Kodu) ühel elanikul pole vanu aknaid uute vastu vahetatud? Rahapuuduse taga asi ei olnud, sest isegi selles korteris, kus eakas suri ning sinna korterisse pidi elama asuma keegi teine inimene, vahetati kohe vanad aknad uute akende vastu.
Kaie Toobali vastus kõlas mulle selliselt, et see teema on tema ja selle üürniku vaheline asi ning kolmandatele isikutele sel teemal vastust ei anta.
Nii oligi. Mulle vastust ei antud ning Kaie Toobalil polnud vähimatki huvi, et selle üürniku korteriaknad saaksid uute vastu välja vahetatud.
Nüüdseks töötab Kaie Toobal Põhja-Sakala vallas haridusjuhina. Ei tea, kas ta juhib seal haridusega seonduvalt sama “edukalt” kui Toris tegeles üürnike korterites akende vahetamisega?  Ükskõiksus ja ülbus on see, mis meie elus toimub praegusel ajal. Kelle “nägu” pole piisavalt “ilus”, et meeldida, sellest ei tehta ka välja.
Veidi positiivsema noodina võiks välja tuua, et tänaseks on tehtud õpetajate majale renoveerimistööd ära ning seda hoonet nimetatakse nüüd Kalda Koduks ning minu teada selliseid probleeme seal enam pole.
Kuritegude ohvrid elavad aga ikka edasi oma teadmisega, et politsei ei vaevu isegi vihjeid kontrollima, saati veel, et varastatud asjade otsimisega tegeleks või autot lõhkunud pätilt kulud sisse nõuaks.



Vaadatud 1300 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Uunole

Kuule fekaal, mine haise kusagil mujal.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi