Kuu kultuse kummardaja

12.04.2018 14:00
Margit Peterson
Kommentaarid
0
Foto:

Valged varjud laotuvad üle maa, kuid metsad nagu põleks. Taamal rüüpavad tulekerad endasse öömändide kuma ja kogu videvik on leekides, nagu sõja ajal. Aga suur ja kahvatu Kuu ilutseb õhtutaevas endiselt. Ta on nii maaliline nagu maakera makett, kus iga manner on ehedalt eluline, välja joonistatud ja lausa käega katsutav.

Paulus istub juba tunde liikumatus asendis ja kummardab Kuud. Kogu tema keha on nagu kivist monument, aga astraal liugleb monumendi kohal, nagu otsiks oma kohta elus, otsiks hinge, kuhu tagasi laskuda. Silme ette kangastuvad pildid vanakreeka mütoloogia veinijumalast Dionysosest – Zeusi ja Teeba printsessi Semele pojast, keda Zeus kandis, pärast Semele hukku, kuni sündimiseni oma puusas.
Iga kord, kui sakris ja tumepruunide juustega Paulus ennast Kuud kummardama unustab, raugeb tema jõud, nagu imeks keegi kehast elunektarit. Kuigi peaks vastupidi olema.
Olgugi, et muistsed eestlased kummardasid Päikest ja uskusid, et vaid patust puhas inimene võib silmaga Päikese peale vaadata, jumaldab Paulus Kuud, milles väljendub maa-aluste vete jõud ja vägi. Ilmselt see, et Kuus peitub müstiline ja kõikehõlmav vägi, mis tuleb meid painama unenägudes ja jätab kogu kuutsükli mõistmatuks või mõistatuslikuks. Teadagi kummardab Paulus kevaditi noorkuud, suviti täiskuud, sügiseti vanakuud ning talviti musta kuud, sest nii see kuu loomise tsükkel jaotub.
Kuigi eestlastel puudub Kuu kultus, tunneb Paulus ennast selles suhtes teistsugusena. Tema ei mõista miks eestlase jaoks koosneb maailm ainult maast ja taevast.
Paulus mäletab juba lapsena ennast Kuud kummardamast ning Kuu kultusest kirjutas ta juba koolis kirjandeid, mis õpetajatele mõistatuslikuks jäid, kuid ometi hinnati need väga heaks.
Õhtuti, kui Paulus veel laps oli ja läbi akna Kuuga suhtles, hirmutas ema teda, et nii ei tohi teha, võib kas pimedaks või kuutõbiseks jääda. Paulus ei uskunud ema, sest talle tundus, et ta hakkab üha pare­mini nägema. Ka kuutõbiseks jääda ta ei kartnud, sest tema jaoks oli Kuu palju võimsama ja elulisema tähendusega kui jumal või oma lihane ema, kelle üsas ta üheksa kuud kasvanud oli. Paulus kuuletus ainult Kuule.

Tegutseb Kuu järgi
Kui on taevas noorkuu, lükkab Paulus tähtsad toimingud edasi, sest sellel ajal ta ei suuda keskenduda. Olles aastate pikku kuufaase, tsükleid ja kuuloomist uurinud, oskab ta juba oma elu nii seada, et ei tee midagi üleliigset. Selle kuufaasi ajal kogub ta informatsiooni ja koostab tulevikuplaane.
Suviti, kui oli täiskuu aeg, süvenes Paulus endasse. Sellel perioodil on ta eriti emotsionaalne ja kidakeelne, kartes inimestele midagi terevat öelda, kuna sellel perioodil on kõige suurem oht kuristikku langeda, täiskuu ei lase oma tundeid taltsutada.
Kui saabub vanakuu, mis toob kaasa rahumeelse sügise, Paulus puhkab ja täiendab oma energiavarusid, mis olid otsakorral. Sellel perioodil suhtleb ta kaasinimestega tihedamini, sest see võimaldab tal oma mõttemaailma ja organismi tasakaalu saada. Sellel perioodil viibib ta võimalikult palju looduses, liigub ja kummardab Kuud.

Jätkab ajakirjas...

Vaadatud 884 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi