Lendamine. Faktid ja fantaasia

Lennuväekapten annab vastused mõnele küsimusele, mille üle juurdlemine on teid ehk mõnikord öösiti ärkvel hoidnud.

1. Kas lendurid kannavad relva -juhuks, kui mõni reisija peaks agressiivseks muutuma?
Mitte ükski maailma lennuliinidest ei anna oma pilootidele kaasa relvi. Kui keegi seda peaks kandma, siis on see rahvusvaheliste seaduste rikkumine. Küll aga oleme varustatud nn ohjelduspakiga, milles on käerauad. Ja pärast lennukiuste sulgemist on kapten jumal taevas, tema sõna on seaduseks. Temal on õigus anda korraldusi kõigile, kes pardal. Aga vägivallatsejaid ohjeldada võib ta käskida vaid meeskonna liikmetel, reisijailt on tal sel puhul õigus abi ainult paluda.

2. Kas pilootidel on erijuhis selle kohta, mida teha siis, kui lennuki õhusolemise ajal peaks puhkema aatomisõda?
Meil on pardal juhised kõige kohta, alates sellest, kuidas üldse lennukiga lennata, kuni selleni, kuidas ohuolukorrast turvaliselt pääseda. Need juhised haaravad enamiku võimalikest juhtumitest, kaasa arvatud ka militaarsed ootamatused reisi sihtkohas. Aga aatomirünnaku puhuks eriinstruktsioone pole. Isiklikult arvan, et mina tüüriksin lennuki siis otsejoones Antarktika poole.

3. Kas igal meeskonnaliikmel on söögiks erinev menüü – juhuks, kui kellelgi oleks plaan neid mürgitada?
Jah, see on tõsi. Me einestame kõik ühel ajal, aga menüü peab olema erinev, välja arvatud suupisted ja dessert. Valik on aga tavaliselt siiski ainult viis eri rooga kahe või kolme meeskonnaliikme peale. Ja toit on enamasti parem kui see, mida reisijatele serveeritakse.

4. Kas välk võib lennuki alla lüüa?
Seni, kui lennuliinid üldse on eksisteerinud, on see puhas müüt. Välk lööb lennukitesse pidevalt, aga piloot ei pruugi seda märgatagi. See võib jätta väikeseid auke keresse või tiibadele, aga lennukid on niimoodi ehitatud, et muud kahju sellest ei tõuse. Elektriseadmed võivad kahjustada saada, aga on mitu tagavarasüsteemi, mis neid kohe asendavad. Nii et välk on lennukile täiesti ohutu.

5. Kui inimene lennukist välja kukuks, kas ta sureks siis šokist või külmast, enne kui üldse maapinnani jõuab?
Tõenäoliselt šokist. 30 km kõrgusel on 40 kraadi külma, nii et ka vaegsoojumus on võimalik, aga langemine on nii kiire, et vaevalt inimene külma tunnekski.

Jätkub ajakirjas...