Loovuse ruumis luuakse ennast oma sisemise lapse hoidjaks

12.04.2017 19:15
Kati S.V. Murutar
Kommentaarid
0
Foto:

Normalsed inimesed tegid varasematel ajastutel enne kuhugi minekut selgeks, mis koht on ja kes ootab. Uues heas ilmas ollakse usaldavas voolamises. Kui teekaaslased soovitavad, minnakse.

Teades vaid, et Elena Koit on mitmekihiliselt haritud ja hinnatud rännakujuht, kes ennast tervendab ja tuunib käsitöiseid kristallidest ehteid luues ja Maire Taska legendaarsetes konstellatsioonides käies.
Naistejuttude tasandil on teada, et ta on Tapalt pärit, geenides rumeenia mustlasverd. Ning kolm tundi Elena Loovuse Ruumis kummutavad senise eelarvamuse, et suurlinna büroohooned on oma kalgis jaheduses... bürood.
Kadaka tee ärimaja kolmanda korruse Loovuse Ruum – sündinud Elena sõnul suurest armastusest ja huvist loomise, loovuse, kristallide, enesearengu ja isetegemise vastu, on kristalle, käsitööd, väepilte ja soojust tulvil tegudevalmis tuba. Neile, kes tunnevad tõmmet kristallide, väekate ehete, eneseavastamise ja uute praktiliste oskuste õppimise poole.
Minu käest küsib tõmmu, eriliselt kaunis tüdrukulik daam pikema pühitsemiseta: „Kuhu su vägi jäi, naine?“
Laseb mul enda ees vabas asendis seista ja nendib asjatundliku pilguheidu peale asjalikult nagu hobusehindaja: „Selge, parem õlg on tunduvalt allpool – koorem veab maadligi. Istu! No nii... ette kookus ja küünarnukid põlvedel – nagu vana mees!“
Õigus. Ja selle õiguse taustu uurime kolm järgnevat tundi.
Olen nii Mai-Agate Väljataga kui Kalev Veskimäe, Kreet Rosina kui Bruno Brauni juhendatud meditatsioone kogenud ja Brandon Baysi rännakul käinud – Elena sooritus on kõige pikem, sekkuvam-suunavam ja kõige erinevamate alade oskusi ühendavam. Ta ei vii nii sügavale alfa, ammugi mitte teeta-tasandile – jätab osavalt erinevate teadvuse-lainete piirile. Ühest küljest allud-järgned ja töötad kaasa – teisalt jälgid, mis toimub – ilma selle jälgimisega koosloomelise mängu võlu rikkumata.

Lugu algab enne sündi
Elena, Loovuse Ruumi asutaja ja perenaine selgitab: „Loovus ja loomine on mind saatnud kogu mu teadliku elu. Paljud mu varasemad mälestused on seotud justnimelt looduse ja millegi oma kätega loomisega. Minu elutee on olnud kurviline ning paralleelselt loomingulise tegevusega on mind alati saatnud ka midagi ratsionaalset. Olen õppinud psühholoogiat ja täiendanud ennast mitmete erinevate alternatiivravi meetodite vallas, töötanud pikalt kinnisvara valdkonnas ning tänaseks juba üle kümne aasta valmistanud oma kätega ehteid – selleni viis muide küünetehnikuks õppimine.
Olen naine, ema ja tütar. Lisaks sellele olen ma juba mõnda aega Loovuse Ruumi perenaine, suur-suur kristallisõber, blogija, koolitaja, nõustaja ja ehtekunstnik. Peab tunnistama, et ühtegi nendest arvukatest ettevõtmistest ei pea ma tänaseni oma tööks või kohustuseks. Nad oleksid justkui ise minu leidnud ning märkamatult on ühest välja kasvanud teine.“
Elenast hargnevad märksõnad kõlavad nagu laul: Kristallimaailm ja Miori ehted, Tikobella ja tšakrateadus, Verendum ja Libret. Ehk siis eneseteadvuse keskus ja koduhoidjate nikerdamise teadus. „Minu lugu algab juba enne minu sündi ja on palju vanem, kui mina ise. Olen kasvanud Lääne-Virumaa väikelinnas oma vanavanematega. Minu lapsepõlv oli kõike muud kui tavaline ning juhtunu on minust vorminud selle inimese, kelleks ma täna saanud olen. Olen mõistnud, et me valime ise oma vanemad, peresüsteemi, oma õppetunnid ja õpetajad. Kõik meie kogemused toetavad meie eluteed ja eesmärki. Keegi meist ei ole siin niisama. Meiega juhtuvad asjad ning olukorrad ei ole head ega halvad – sageli on need vaid kellukesed, mida helistatakse, kui me oma teelt kõrvale eksime. Minu tee tõi pärast keskkooli lõpetamist Tallinnasse, rakenduspsühholoogiat õppima. Kooli kõrvalt asusin tööle kinnisvara valdkonnas, kus ma vahelduva eduga, vajadusest olla "normaalne ühiskonna liige" ka järgmised kaheksa aastat töötasin. Seitse aastat on mu elu lahutamatuks osaks olnud ehete valmistamine, just tänu ehetele sai minust 2010. aastal ettevõtja,“ meenutab Elena. „Hetkedel, mil olen kinnisvarast kõrvale põiganud, olen pidanud väikest stuudiopoodi Tikobella, kleidilaenutust, ja tegelenud käsitöötarvete müügiga. Kinnisvaraturult põgenesin hingehaavade ja mitmekordse läbipõlemisega.
Lisaks sisemisele ängistusele, ärevusele ja apaatiale kimbutasid mind aastate vältel ka mitmed tõsisemad tervisehädad. Olin eksinud, kaotanud ühenduse iseendaga ning püüdsin oma valikutega valmistada heameelt kõigile peale minu enda. Üks asi viis teiseni ning märkamatult jõudsin ringiga tagasi psühholoogia, alternatiivmeditsiini ning kõikvõimalike põnevate iidsete teadmiste ja tehnikate juurde. 2015. aasta oli minu elus pöördeline. Lisaks sellele, et aasta möödus valdavalt õppimise ja enesetäiendamise kammertooni all, viis see kõik mu ülipõnevale taipamiste ja eneseteadlikkuse teekonnale. Sisemise paranemise ja iseendale lähemale jõudmisega kaasnesid ka uued algused, väljakutsed ja võimalused.“

Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 1058 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi