Lühike lumine periood fikseeris sügise ülemineku kevadeks

08.03.2020 17:15
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
1
Foto:

Lumi tuli Eestis lõpuks maha – neljaks päevaks. Vähemalt ­saime aimu, ­milline võinuks see talv olla, kui jagunuks vaid natuke ­miinuskraade.

Sest tsüklonaalse ilm on sajune ja lihtsalt vihma asendus lumega. Aga talve mõõtu see lühike lumine periood välja ei andnud, nii jääb mulle ikkagi õigus, kui veebruari algul kirjutasin, et tänavu see aastaaeg ei saabugi.
Veebruar oli sajusem kui jaanuar, aga 1,4 kraadi külmem. Ilmselt tänu kuu viimastele päevadele, kui paaril hommikul isegi alla kümne külmakraadi langes. Eelmises loos jäi kirjutamata küünlapäevast, mis on 2. veebruar ja mille põhjal võib suveilma ennustada. Küünlapäeva sula tähendab enamasti (ükski vanarahva tarkus ei pea paikla 100%) sooja ja kuiva suve. Karm pakane küünlapäeval tähendab vihmast suve ja nii juhtuski aastal 2012, kui veebruari algul olid ikka väga vinged külmakraadid.
Ent küünlapäeva ennustust tuleb vaadata kontekstis. Kuna tänavu oli terve talv sula, siis ei näita küünlapäeva plusskraadid tegelikult midagi. Ei saa ennustada ühe päeva järgi, aga peab jälgima üldist ilmatendentsi nimetatud päeva ümbruses. Seekord algas 2. veebruari pärastlõunal ilma selginemine. Järgmistel päevadel olid ka kerged miinuskraadid. Millegipärast pelgan, et selline muutus võis tähendada, et seekord kuiva ja sooja suve küünlapäeva põhjal ennustada ei saa.
Toon veel ühe näite. 2011. aastal oli küünlapäeval 1-2 kraadi külma, aga et enne ja pärast oli palju pakaselisem, siis see ilm ennustas pigem ilusat suve, ehkki sula polnud. Ja nii läkski – 2011. aasta suvi oli päris kena.

Millal siis sügis lõppes?
Nagu juba veebruari algul mainisin, oleme näinud igasuguseid sooje ja lumevaeseid talvesid, aga tänavune ületas kõik piirid. Kuid see võimaldas omamoodi huviga jälgida protsessi, kuidas läheb sügis üle kevadeks. Näiteks 1990. aasta jaanuaris-veebruaris polnud ka eriti külmakraade, aga kuna korralik talv jõudis kohale detsembris, võib järgnevat kaht kuud pidada pigem kevadeks, sest talv sai ju jõuludeks läbi!
Aga tänavu, kui üldse puudus pikem alla nulli periood, siis ju talv tegelikult ei alanudki ja nüüd tekibki küsimus, et millal siis lõppes sügis ja algas kevad. Teooria ütleb, et sügis lõpeb siis, kui õhutemperatuuri ööpäeva keskmine langeb püsivalt alla nulli, kevad aga algab siis, kui talvine lumi on sulanud. Kordan uuesti seda, mida kirjutasin ka eelmisel aastal – kui meil on märtsis-aprillis 3-4 kraadi sooja ja sombune ilm, on see ikkagi kevad (terminit täpsustades varakevad), sest muidu oleks ju tegemist perioodiga, mis ei kuulu mitte ühtegi aastaaega. Sest 3-4 kraadi sooja ja must maa ei ole enam kindlasti talv!
Õnneks nüüd päästiski meid see lühike periood, kus lumi tuli maha. See nagu näitaski kätte koha, mil sügis läks kevadeks üle. Nii oli 2. märts meie esimene kevadine päev ja ta seda nime täielikult vääris. Meenutame veel, et 1990. aastal, kui kevade algust võid fikseerida juba jaanuariga, läks soojaks väga sujuvalt ja kogu järgnev periood kuni mai keskpaigani oli 4-5 kraadi normist soojem. Aga tänavu meil päris nii pole, sest formaalselt kestis üle viie kuu ülipikk sügis. See vajutab minu hinnangul oma pitseri ka kevadele, mis võib pikaks ajaks vinduma jääda.

Märtsis stabiilselt 5 ja ­rohkem soojakraadi
Euroopa lähiaja ennustuskaart on Baltimaades ning praktiliselt kogu Ida- ja Põhja-Euroopas punast värvi. See tendents kestab mitmendat kuud. Punane ei tähenda kuumust nagu kraanivee puhul, vaid seda, kui palju on temperatuur normist kõrgem. Ehk kui kaardi on Eestis punane ja Hispaanias sinine värv, siis see ei tähenda, et meil oleks soojem kui seal, vaid võrdlus on antud paiga keskmise põhjal.
Kuna norm hakkab märtsis kiiresti tõusma, kuu algul on see veel miinustes, pööripäevaks (Lõuna-Eestis ehk pisut varem) jõuab nulli ja viimasel dekaadil plussi, siis peaks ka jätkuv punane värva tähendana, et kogu aeg on samavõrra normist soojem. Ehk kui praegu on meil umbes 5 kraadi sooja, siis kuu lõpul 10 ja rohkemgi.
Kuid ma siiski jahutaks natuke seda optimismi. Ei taha kuidagi uskuda, et läheb sarnaselt 1990. aastaga. Tõsi, ütlesin juba kuu aega tagasi, et suuremat tõrget või koguni tagasilööki kevade arengus ootan aprillis. Märtsi jaoks on isegi +5 suhteliselt kõrge temperatuur ja kui sellest kuu teisel poolel läheb natuke üle, siis me ei saa veel rääkida kevade kiirest arengust. Aga jah, mingit külm enam märtsis tõesti ei tule. Eks siis vaatame kuu aja pärast, kas ma endiselt usun, et aprill tuleb keskmisest jahedam. Praegu igatahes usun. Ma ei oota tagasilööki, aga see lihtsalt peab tulema!
Pole veel rääkinud sademetest. Märts tuleb sombune ja pigem sügise nägu, ehkki ametlikult oleme nüüd kevades. Nii palju kindlasti ei saja nagu veebruaris (223% normist!), aga päikest näeme ka kahjuks vähem, kui me ootame. Samas on hea, et tsüklonaalne ilm jätkub. Millalgi hakkab see tagasi tõmbuma ja oleks palju parem, kui see sünniks suvel, aga mitte veel märtsis.



Vaadatud 337 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kuze Taat

Sygisest saab peale yleminekut taas sygis. Hey, hopsti !

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi