Maailmatäis rohelisi varjundeid

16.05.2019 00:05
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
0
Foto:

Kümnest valuuta­vahetusest üle maailma on üheksal juhul ­dollarid mängus.

Kui Norra firma kaupleb Hiina kolleegidega, viib sinna töötlemiseks lõhet ja pärast müüb selle Pariisi restoranidele, siis tavaliselt liigub raha dollarites (USA).
Seda peetakse loomulikuks. Siinjuures pean silmas mõlemat – nii kala ümber maailma rändu, millele oma Le Figaros ilmunud artiklis viitab prantsuse kuulus noor originaalne filosoof Bellamy (30), kes pürgib Euroopa Parlamenti kui ka dollarites arveldamist.
Arutlegem viimase üle, miks arveldatakse just dollarites? Keegi Saddam Hussein, ja räägitakse ka, et Muammar Kaddafi katsetanud sõlmida lepinguid, kus nafta eest tasumisel kasutatakse teisi valuutasid, ent see polnud teatavasti sugugi edukas ettevõtmine.

Maailmaraha toimib igal pool
Kui näiteks liir Türgis “sukeldus”, vahetasid need, kes vähegi said, oma säästud dollariteks.
Sama juhtus ka Argentiinas, kui peeso kaotas kaks kolmandikku väärtusest. Ka Venemaal oli 1998. aastal ülipikad järjekorrad, et rublade asemel dollareid omada, sest riik oli sisuliselt pankrotis. Rääkimata nüüdsest Venetsueelast, kus raha odavnes 1300 korda eksperimendi (loe: katastroofi) tõttu, mida chavenismiks kutsutakse.
Miks inimestele ja riikidele meeldib nii hullu moodi see rohekas paber? Sellepärast, oskavad pea kõik öelda, et maailmamajanduses valitseb dollar, see on maailmaraha, globaalne reservvaluuta, mis moodustab kaks kolmandikku maailma riikide valuutavarudest.

Dollar, kuld ja riigivõlad
Kuigi riikide keskpangad ostavad kümnete tonnide viisi kulda kokku, iseäranis Venemaa ja Hiina, loevad mitmed riigid: USA riigiobligatsioonidel on eeliseks, et nende omanikud teenivad tulu pangaintressi näol, kulla hind aga kõigub turul.
Kui üldine arvamus on, et USA riigiobligatsioonid on riskivaba investeering (pisut liialdades), siis nõudlus nende järele raha hulga kasvades maailmas tõuseb.
Ajalugu näitab selle arutluskäigu paikapidavust. Vaid väike näide. USA riigivõlg on ligikaudu 110% rahvuslikust koguproduktist, hoomamatu 2200 miljardit dollarit, ent keegi ei pahanda ja hurjuta USAd selle pärast.
Tuletaksin meelde, et Kreeka kriisi algperioodil oli nende riigivõlg, mis põhjustas karmi kriitikat ja arutelusid terves Euroopas, sealhulgas meie Riigikogus tuliseid väitlusi, pisut väiksem – 108% SKPst. Juba vanad roomlased olid pannud tähele: quod licet Jovi, non licet bovi.

Raha luuakse ei millestki
Kümnest valuutavahetusest maailmas üheksal juhul on dollarid mängus, maailma kaubavahetuses lõviosa tehingutest toimub dollarites kaks kolmandikku, eurodes iga viies ning siis järgneb tühi maa: jeenides ja Briti naeltes iga 25. tehing.
USA võib müüa oma võlakirju praktiliselt piiramatus koguses, katta sellega kroonilist kaubandusbilansi puudujääki, finantseerida sõdu, kolme sõnaga - elada üle jõu.
Tuletagem meelde, et pool sajandit tagasi oli USA eksport-import tasakaalus, sest praegust 800 miljardilist puudujääki oleks õigusega loetud julgeolekule üliohtlikuks (Nõukogude Liit ja sotsleer!) ning seega võimatuks.
Järelikult, tänu riikide soovile teenida pea riskivaba tulu oma valuutareservide pealt ja sedavõrd suurele USA majanduslikule võimsusele saab see riik luua maailmaraha n-ö eimillestki! Ilma et dollari väärtus “sukelduks”. (Kes tunneb suuremat huvi: Peter Koening. Implosion-an Economic Thriller about War, Enviromental Defunction and Corporate Greed.).



Kui kaua veel?
Täpne vastus oleks väärt miljardeid, ja seetõttu jätan küsimuse lahtiseks.
Liibüa ja Iraagi diktaatoreid sai mainitud. Ent Saudi-Araabia ja USA sõlmisid 1973. aastal kokkuleppe, et nafta eest arveldatakse vaid dollarites. Tekkis mõiste petrodollarid, mis jäävadki ringlema välismaal.
Emiteeritud sularahast-dollaritest ongi pool välismaal, neid on igas maailma pangas, mis võimaldab USA ametivõimudel legaalselt nõuda, et eeskirjadest peetaks kinni. Vastasel korral ootavad suured trahvid ja karistused, sealhulgas mõningaid suurpankade filiaale väikeriikides. Vastav arutelu toimub teatavasti Kongressi komiteedes just praegu.
Esialgu ei ähvarda dollari positsiooni maailmas miski, ent Hiina tegutseb kavakindlalt selle ohjeldamiseks, püüab sõlmida kokkuleppeid, kus dollari asemel arveldataks kas juaanides või eurodes või mõlema riigi valuutades (näiteks on Venemaaga säärane leping).
Esialgu on Hiina tegutsenud ilma suurema eduta, ent USAs ollakse ärevil. Ajad võivad kiiresti muutuda, sest Hiina majanduslik areng on olnud 30 aastat fenomenaalne, umbes kolm korda kiirem kui ülejäänud maailmal.
Ka kapitalism on muteerunud. Sellest aga lähemalt mõni teine kord.

Vaadatud 300 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi