Maavälise elu võimalikkusest meie endi Päikesesüsteemis
Kuigi Prantsusmaa president Macron kinnitas oma ajalukku läinud kliimamuutust ja loodushoiu olulisust kaasanud kõnes, et planeet B puudub, ei paista kõik sellega sugugi nõustuda tahtvat.
Vaadates kuidas edukad ärimehed üksteise võidu kosmosesse kipuvad, tekib paratamatult tunne, et nii mõnelgi siin planeedil on siit putku saamisega tuli takus.
Siiani on alternatiivse elupaigana kõige rohkem silma heidetud meie naabrile Marsile, kuid kuna siiani on punane planeet visalt tagasi tõrjunud kõik katsed sellelt kas praeguse või kunagise elukõlblikkuse märke leida, siis on selge, et inimkonna esindajad kosmoses on hakanud juba tasapisi pilku ka kaugemale heitma.
Ühise avastusretke veerel
Tuleviku-uurijad Kristin Houser ja Don Galeon on nimelt välja peilinud uudise, millel on juba lausa ametlik kaalukus – nimelt on NASA (Põhja-Ameerika kosmoseagentuur) ja ESA (Euroopa kosmoseuurimise agentuur) vaikselt ühe projekti raames jõude ühendamas.
Hiljutised teadusavastused on teinud kosmoseagentuuride elu ühtaegu nii kergemas kui ka raskemaks. Mida rohkem leitakse sobilikke eksoplaneete ja erinevate planeetide kuusid, mille tingimused on elu tekke või olemasolu mõistes potentsiaalselt lubavad, seda enam kasvab tõenäosus, et ühel hetkel õnnestub leida ka märke maavälisest elust. Samas muutub üha keerukamaks, kulukamaks ja mahukamaks missioonide läkitamine kõiki neid potentsiaalseid paiku uurima.
Seetõttu ongi NASA ja ESA otsustanud üsnagi praktilistel kaalutulustel käed lüüa ning panna ressursid kokku, et sellised magusad missioonid siiski tegemata ei jääks. Esimeseks ühiskülastuseks on välja valitud üks planeet Jupiteri kuudest – Europa ning mõlemad agentuurid usuvad, et see on üks kõige tõenäolisemaid paiku maavälise elu leidmiseks.
Ettepanek öeldi ametlikult välja aprilli teises pooles, mil Austrias, Viinis leidis aset Euroopa Geoteaduste Ühenduse aastakoosolek. „Põhijoontes on mõte selles, et meie arvates on Europalt elu märkide otsimine oluline ning see peaks olema rahvusvaheline seiklus, “ märkis Prantsusmaal Tolouse’is asuva Astrofüüsika ja Planetolooga Uurimisinstituudi esindaja Michel Blanc ajakirjale New Scientist antud intervjuus. „Peaeesmärk on uurida selle kuu pinnast ja otsida sealt elu ilminguile viitavaid biosignatuure.”
Jätkub ajakirjas...