Märgid näitavad jälle pehmet talve
Paljude arvates aasta üks ebameeldivamaid kuid november sai läbi ja Eesti Ilmateenistuse kokkuvõte näitas, et ta osutus 2,1 kraadi keskmisest soojemaks ja normist tunduvalt kuivemaks.
Novembri ebameeldivus seisneb eelkõige selles, et ta pole justkui liha ega kala – kes armastab lund ja suusatamist, seda tavaliselt veel novembris nautida ei saa, aga muus mõttes on ta niikuinii hall ja piisavalt jahe.
Minu ennustus läks seekord õiges suunas, ehkki pealkirjaks panin „Novembris talv ei alga“. Pidasin siiski pigem silmas, et tänavune november tuleb sügisese näoga ja seda ta oligi. Formaalselt talv siiski kadripäeval (25. november) algas, sest siis langes ööpäeva keskmine temperatuur alla nulli. Kui aga nüüd detsembris tuleks pikk sulaperiood, siis ei saaks talve alanuks ikkagi lugeda.
Kombinatsioon erakordsest kuivusest (sademeid 40% normist, alates 1961. aastast sademete vähesuse poolest kolmandal kohal) ja märkimisväärselt kõrgemast temperatuurist on novembris ebaharilik. Reegel on ju selline, et suvekuudel tähendab kuiv ilm sooja ja talvel külma. November kuulub juba kindlalt nende kuude hulka, mil kuiv enamasti miinuskraade kaasa toob. Aga võta näpust, mitte sel aastal! Tundub, et tänavune aasta on tõesti imeline, et puhugu tuul kus ilmakaarest tahes, olgu õhumasside liikumine ükskõik milline, ilm on ikka normist palju soojem!
Hea hinne ennustusele
Aasta ilmale panen punkti järgmises loos, kuid seekord vaatan lühidalt, kuidas 2018. aastal mu ennustused pihta läksid. Üks kuu on veel ees, aga kokkuvõtte saab ka nüüd teha. Tulemus oli päris hea: 6-7 kuud läksid üldjoontes pihta, mõnikord teatud nüanssides oli ennustuse ja tegelikkuse vahel erinevusi, veel 4-5 kuu puhul oli ennustus osaliselt õige ja osaliselt mitte, aga ainult ühe kuu panin täiesti metsa. See oli juuli, kus pakkusin normist kraadi võrra jahedamat ja pigem vihmast ilma. Aga eks te vast veel mäletate, mis oli tegelikult.
Arvan, et seda ennustust mõjutas fakt, et 1.-2. juulil olid ekstreemselt külmad päevad ja just siis ma ilmalugu kirjutasin. Pealegi andis ilmakaart aimu, et põhjakaarte tuuled võivad püsida veel paar nädalat. Püsisidki, aga esimene soojalaine saabuski meile põhja poolt – lugege veelkord üle-eelmise lõigu viimast lauset! Ja kolmas põhjus oli selles, et traditsiooniliselt ei ole suvi pärast sooja maikuud reeglina puhkajatele soodne. Aga ka see reegel sel aastal ei kehtinud.
Kuid õigeid ennustusi oli rohkem. Tahate näiteid? Ennustasin; 1) et veebruari lõpus saabub pakane ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistatakse päris krõbeda külmaga; 2) et aprilli keskel saabub esimene soojalaine; 3) et maikuu tuleb kuiv (temperatuuri natuke alahindasin); 4) et juuni ei tule nii ühtlaselt soe nagu mai ja jaanipäeva ajaks läheb jahedaks; 5) et septembris püsib suvine ilm pööripäevani (tegelikult lõppes üks päev varem).
Nii et koolipoisi keskmine hinne tuleks „hea“, sest sain ennustuse eest neljade-viite sekka mõned „rahuldavad“ ja ühe puhta „kahe“.
Ilmastiku tasakaalu reeglid
Detsembri ennustuses on põhiküsimus muidugi see, kas jõulud tulevad mustad või valged. Viimasel ajal on musti olnud rohkem ja just eelmine talv oli väga hea näide külma aastaaja „nihkumisest“ – algas tunduvalt hiljem, aga lõppes ka hiljem.
Kuna november oli nüüd kaheksas kuu järjest keskmisest soojem (sellest ka eelmises loos kirjutasin), siis peaksid matemaatilise tõenäosuse uskujad olema peaaegu kindlad, et nüüd tuleb normist külmem kuu. See on nagu kasiinos pokkeriautomaadi taga, kus kaardi suurust ennustades saad võitu topeldada – kaheksa suurt kaarti on tulnud järjest, no, kurat, üheksas peab olema väike!
Aga ilmastikus sellist pokkerimängu ei ole. Olen sellest ka varem kirjutanud, et ilm tasakaalustab ennast mingil viisil, aga mitte skaalal soe-külm, vaid pigem skaaladel niiske-kuiv ja põhjatuul-lõunatuul või läänetuul-idatuul. Ehk siis aasta lõikes on pigem tasakaalus tuule suund ja sademed, aga harvemini temperatuur. Siin on seesama asjaolu, et erinevatel aastaaegadel on niiskuse või ka tuule suuna mõju erinev. Toon näite – suvel on idatuul soe, aga talvel külm, läänetuul vastupidi. Niiske ilm on suvel jahe, aga talvel normist soojem. Ja nii edasi. Nii et kui tuleb tasakaal (tegelikult meil niisked ilmad juba septembris-oktoobris olid) ja talvel sajab suvele vastukaaluks palju, tähendaks see ikkagi normist soojemat ilma.
Ja teine lugu on selles, et tänavu suvel oli äärmiselt vähe edelatuult, mis on meie ilmastiku paljuaastaste mõõtmiste andmetel kõige levinum tuule suund Eestis. Jah, sügisel juba natuke kompensatsiooni selle suvisele puudumisele oli, aga minu hinnangul mitte piisavalt. Seega liigub tendents selles suunas, et talv tuleb keskmisest pehmem.
Jõulud õrnalt valged
Kõigepealt on aga detsember. Praegu tundub, et Venemaa kõrgrõhkkond jääb meile suhteliselt lähedale, aga kogu ilmastiku otsustav faktor ongi selles, et kui lähedale. Mõnikord võib ühe kuu ennustus untsu minna ainult sellepärast, et kõrgrõhkkond jäi paarisaja kilomeetri võrra ettenähtust ida poole. Paarsada kilomeetrit on õhumasside liikumise mõistes üsna väike vahemaa, aga võib tuua kardinaalselt erineva ilma.
Miks ma sellest üldse rääkisin, ongi see, et arvan detsembris seda piiri nihkuvat siia sinna, aga püsimas üsna meie lähistel. Seetõttu suurt pakast Eestisse jõulukuul ei jõua, aga sulapäevi ei ole ka liiga palju, pakun, et neid tuleb 10-15 vahel, mis on mõne eelmise detsembriga võrreldes üsna vähe. Kuid endiselt on raske ennustada, milline tsükkel jääb jõuluajale. Pakuksin nii, et suusatamiseks piisavat lund 24. detsembriks maas ei ole, aga kui parajasti on miinuskraadid (arvan, et pigem on), siis mingi õhuke valge vaip võib siiski maad katta.
Sest eelkõige ma ei usu, et detsembris on üle ühe-kahe tugeva lumesajuga päeva. Külmaperioodid on pigem kuivad ja muul ajal sajab rohkem lörtsi. Nii et vaadake – kui juhtumisi see ainus tugev lumesadu saabub jõululaupäeval, siis ma ka ei taha ennast lugeda eksinuks.