Mees imestab: tegi vähem trenni ja jõi rohkem õlut – kõrvetised kadusid!
Viis aastat kõrvetiste käes vaevelnud Marko (35) arvas, et peabki elu lõpuni rohtusid sööma jääma.
„Söögitorus kõrvetas nii öösel kui päeval. Käisin „mõõka“ neelamas ja mulle öeldi, et mao ülemine klapp ei sulgu korralikult. Diagnoositi reflukstõbi. Vahetasin menüüd, jätsin täielikult ära alkoholi, kuid ei midagi. Isegi perearst (nimi toimetusele teada) ütles, et pean elu lõpuni rohtu võtma,“ räägib ta.
Iga päev tabletid
Esimesed paar aastat võttis noormees enne igat hommikusööki ühe 40 mg-se Nolpaza. „Rohtu süües oli kõik normaalne. Aga kohe kui paar päeva vahele jäi, hakkas jama jälle pihta.“ Paari aasta pärast tegi ta perearstile ettepaneku, et ehk vähendaks kogust ja läks üle 20 milligrammistele rohtudele. „Aga kusagil sisimas oli ikka see mõte, ehk saab ühel päeval ka täielikult ilma medikamentideta oma elu elada.“
Veebruaris juhtus aga nii, et aktiivselt spordiga tegeleval Markol hakkas iga suurema ponnistuse peale pea ringi käima. „Käisin läbi kõik arstid. Kontrolliti nii keskkõrva kui ka vererõhku, verevarustust ja südant. Kõik oli korras. Kõrvaarst soovitas trenni pooleli jätta. Enne seda käisin 3-4 korda nädalas jõusaalis ja tegin igal hommikul kõhtu ja selga. Ma ei treeninud suurte raskustega, vaid pigem kolksutasin lihtsalt oma lihasgrupid kergete raskustega läbi. Kui olin trennile kriipsu peale tõmmanud, eemaldasin oma tarkuses menüüst ka kohvi ning hakkasin jälle mõõdukalt alkoholi tarbima. Peamiselt õlut.
Maikuus said rohud otsa ning uute järele ei läinud. Ja imede ime – kõrvetisi enam polnud. Viimase paari kuu jooksul on ainult kaks korda kõrvetanud ja sedagi väga rasvase toidu peale,“ räägib Marko.
Õlu aitas
Kas tõesti kadusid kõrvetised ära tänu kohvi ja spordiga lõpparve tegemisele? Noormehe enda teooria on aga üsnagi huvitav. „Arvan, et liigne kõhulihaste trenn surus mao kokku ning klapp jäi irvakile. Rasedatel on ju ka kõrvetisi, sest laps surub kõik kõhus oleva kokku. Ju siis oli minu „laps“ see ületreenitud kõhulihas.
Aga kurat seda teab, äkki oli õlunaad see, mis pinged maha võttis ja kõrvetistele tuule alla tegi“ muigab Marko ja demonstreerib oma mõõdukat õllekõhtu. „Las olla parem väike vats ja rohuvaba elu kui pinges stange ja halb enesetunne.“