Mees sõbrale: "Kas peaksin lahutama, kui armastan teist?"

05.08.2018 23:35
Mariina Rein
Kommentaarid
3
Foto:

Marika ja Erik olid abielus olnud kaksteist aastat ja nende tütar käis põhikoolis.

Neil oli ilus kodu ja ühtehoidev sõpruskond. Sõprade arvates olid nad väga meeldiva paar ja nende juures oli alati tore käia, sest seal oli hea õhkkond.
Siis aga juhtus nii, et ühe aiapeo ajal, kui mõlemad olid parjajalt purjus, küsis Erik vaikselt ühelt oma sõbralt: „Kas lahutamine on väga valus?“
Sõbrale tundus esialgu, et Erik teeb nalja, sest küsimus oli tema meelest absurdne. Või siis just nimelt naljakas. Ta vaatas Erikule sügavalt silmadesse ja nägi, et sõber oli väga tõsine. Tema silmades oli isegi hirmu.
„Mis, kas te hakkate lahku minema?“ hüüatas sõber.

Armastus või abielu?
„Tasa, tasa,“ sosistas Erik. „Ma ei tea, mida teha. Süda valutab. Mul on juba aasta aega suur armastus Mairiga, aga ma pean seda Marika eest varjama. Ma kardan, et vahel unes sosistan Mairi nime ja siis naine saab kõik teada. Aga äkki ma peaksin eelkõige tütrele mõtlema ja püüdma armastusest üle olla? See on nii valus.“
Nii lühidalt paiskas Erik kogu oma mure välja. Ta oli küll viimasel ajal olnud tõsisem kui varem. Seda muret oli tema näost näha juba päris kaua, kuigi armunu peaks olema ju jäägitult õnnelik. Tema õnn oli see, et tema naine ja tütar tema kaksikelust ja lahutuse kavandamisest midagi ei teadnud. Ka sõbrad ei teadnud midagi.
Erik rääkis tol õhtul sõbrale, et Mairi on temast kümme aastat noorem, aga mitte see pole tähtis. Ühel seminaril kohtudes said nad kohe aru, et on hingesugulased, ja on sellest ajast alates regulaarselt kohtunud. Erik on Mairile öelnud, et tahab elu lõpuni temaga koos elada, aga enne peab korraldama ära lahkumineku oma abikaasast ja looma süsteemi, kuidas tütrega edaspidi kohtuda ja teda toetada.

Sõprade ringi saladus
Peagi sai Eriku kaksikelust sõprade ringi saladus. Keegi ei lobisenud üleliia. Selline olukord püsis aga mitu aastat. Erik midagi ei otsustanud. Eriku naine ja tütar ei teadnud asjast midagi. Eriku suureks õnneks ei olnud ka Mairi nii nõudlik või närviline, et oleks hakanud Eriku naist informeerima. Sellisest olukorrast sai tasapisi normaalsus.
Erik heitles armastuse ja kohustuse ning vastutuse vahel ja pidas vahel mõne sõbraga nõu, kuigi need olid kogu nõu ammu ära jaganud. Mõni soovitas talitada südame hääle järgi, mõni soovitas oodata ja hoida peret koos, sest armumine võib üle minna.
Erik ikka ei teadnud, mida teha. Ta ilmselt ootas, et saatus otsustab tema eest.
Enne ei juhtunudki midagi, kui Marika oli töö juures öelnud ära edutamisest, põhjendades, et aasta pärast on ta nagunii lapsega kodus ja poleks aus seda töökohta nüüd vastu võtta. Erika tunnistas nüüd ka sõpradele, et neil polnud plaanis teist last saada, aga juhtus. Erik tunnistas, et nüüd on juba võimatu kodust lahkuda. Samas tunnistas ta, et pole üle saanud ka armastusest Mairi vastu.

Ootamatu ja järsk lõpp
Küll aga sai armastusest üle Mairi, kui ta Eriku naise rasedusest kuulis. Ta viskas mehe enda juurest välja nii häälekalt, et seda olevat ka naabrid kuulnud.
Igatahes Erik, kes ei suutnudki otsustada, kas järgneda armastusele või jääda koos perega, oli nüüd taas truu pereisa ja peagi kahe lapse isa. Aasta pärast lapse sündi ei rääkinud tolleks ajaks elukaaslase leidnud Mairist enam keegi. Erik tunnistas, et vahel siiski mõtleb talle.
Leidus arvajaid, kes olid kindlad, et Marika teadis kogu lugu ja läks rasedaks jäädes riski peale välja, et meest siiski enda juures hoida.



Vaadatud 1321 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
üüratu rõõm

Mairi oleks võinud lasta Erikul ka omale lapse taha teha.Siis oleks saanud mõlemalt naiselt lapse.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi