Mees suutis abikaasa panna leppima, et tal on ka teine naine

Iisraeli ja Palestiina suhted on pingelised kogu aeg, aga kogu aeg ei käi sõda. Kui Palestiina omad mõne raketi Iisraeli lasevad, vastab Iisrael tavaliselt ­ülekaaluka mürsurahega. Ja siis tuleb jälle vaiksem aeg.

Enam-vähem samasugused suhted valitsevad ka Jürgeni kahe naise vahel. Jürgen on juba kümmekond aastat abielus Mailiga ja neil on üheksa-aastane tütar. Tore, edukas perekond: kena korter, mõlemal autod, igal aastal lõunamaareisid.

Alguses suur pahandus
Aga juba vähemalt viis aastat on Jürgenil armuke. Kui Maili sellest teada sai, tegi ta kodus skandaali ja nõudis lahutust. Jürgen palus, et naine ei käituks ainult emotsioonide ajel ja lubas, et lõpetab selle suhte. Maili rahunes vaikselt maha ja mõtles, et kuhu ta ikka põgeneb. Kes talle ikka nii head elu võimaldaks, pealegi lapsega. Mingi aja tundus Mailile, et mees ongi talle truu, aga ta eksis. Jälle algas kriis, aga mitte enam nii äkiline. Jürgen palus jälle, et Maili ei käituks ainult emotsioonide ajel ja lubas taas, et lõpetab selle suhte. Peagi selgus, et kõrvalsuhe kestab edasi.
Maili harjus ära mitte mõtlema enam sellele, kas mehel on keegi veel. Kui ta kodust minema ei lähe koos lapsega, mida see muretsemine siis annab.

Mees lõi uue reaalsuse
Aga ilmselt ka Jürgen nägi naise rahunemist ja laiendas piire. Ta jäi vahel ka ööseks ära. Maili aktsepteeris neid äraolekuid ega teinud enam skandaali. Elu läkski justkui ilusamaks, sest mingi tasakaal oli saavutatud. Enam ei teinud nad kodus kunagi juttu Jürgeni teisest naisest, kuigi Maili kuulis sõbrannade käest temast aina rohkem. Mariannist sai tasapis justkui pere liige, kelle olemasolu oli kogu aeg tunda. Aga Maili harjus. Ta otsis siiski Marianni telefoninumbri ja helistas talle. Tema kindel sõnum oli see, et ta ei kavatsegi oma mehest loobuda. Mariann vastas rahulikult, et ta aktsepteerib Maili hoiakut, aga tema ka ei suuda Jürgenit endast eemale tõrjuda. Maili ütles, et Mariannil pole millelegi loota peale armukese rolli. Mariann vastas, et eks me vaata. Maili karjus, et midagi sa ei vaata, ja pani toru ära.

Harjus uue elustiiliga ära
Edasi järgnesid jälle rahulikumad suhted, nagu ka Iisraeli ja Palestiina vahel.
Maili kohanes mehe pealesurutud elustilliga niivõrd, õppis tasapisi isegi nautima, kui mees Marianni juurde jäi ja andis talle võimaluse abielust puhata. Ta otsis tutvumisportaalist endale ka partneri, kellega kohtumiseks on ju ka aega vaja leida. Maili tahab oma salasuhte täiesti salajas hoida, sest ta kardab, et mees ei elaks seda üle ja teeks kodus suure skandaali. Samas ei taha Maili anda mehele ka võimalust enda süüdistamiseks, et ise teed ka.

Uus suhtekriis
Kolmiku suhetesse tuli uus kriis siis, kui selgus, et Mariann ootab last. Naised pidasid taas maha ägeda sõnavahetuse. Maili võttis kasutusele päris krõbedad sõnad, aga tema sõnum oli ikka see, et Mariann ärgu lootkugi lapse abil Jürgenit enda külge siduda. Mariann karjus vastu, et tema teab ise, kuidas ta oma elu korraldab.
Aga ometi ei ähvardanud Maili Jürgenit enam lahutusega. Ta leppis ka lapsega, kelle armuke tema mehele sünnitas. Pärast lapse sündi oli naiste vahel mitmeid ägedaid sõnavahetusi ja kurje sõnumeid, aga tasapisi harjusid nad jällegi olukorraga. Jürgen on üldse õndsas olukorras, sest tema on naiste n-ö tulevahetustest kõrvale jäänud.
Maili ja Jürgeni tütar ei tea oma isa kaksikelust midagi. Nii tigedaks pole Maili oma mehe peale kunagi saanud, et oleks lapse võitlusse kaasanud.
Mailile näib, et ega Mariann väga ei ihaldagi Jürgenit enda juurde elama, vaid on leppinud n-ö pühapäevamehega. Seega ei soovi mitte keegi enam olukord muuta. Maili ei taha lahutust, sest neil ju ühine laps, kes vajab isa, neil on korralik kodu ja sõpruskond.
Mariann saab ilmselt aru, et Jürgeni enda juurde elama meelitamisega ei võidaks ta suurt midagi – kallis mees ja lapse isa käib ju tema juures, abielurutiin jääb aga Maili ja Jürgeni koju.