„Meest kohtle nagu lemmiklooma!”

Elukogenud naine õpetab noorukest üksikema, kuidas meest leida ja hoida. Lihtsad võtted töötavad ehk ka teiste paaride puhul.

Birgit sai hiljuti kahekümne viieseks, kuid juba oli ta jõudnud ilmale tuua kaks last – neljase Rasmuse ja kahese Emily. Mõlemail on erinevad isad: poisil kruiisilaeva tüürimehest Henry ja tüdrukul rekkajuht Andres. Rasmuse olid ema-isa sigitanud merel, kui Birgit töötas laeval baaridaamina, Emily elu algas klubiõhtu järel abielumees Andrese salakorteris Pärnus, kus mees pärast pikki Euroopa-reise ennast maal elava pere painest välja puhkas.
Kumbki mees ei teinud Birgiti rasedusest numbrit ning lasid tal lapsukesed naise ellu sekkumata ilmale tuua. Saatsid küll uudist kuuldes tüdrukule firma kaudu lilli ja toetasid paarisaja euroga titemähkmete soetamisel. Siis aga kergitasid mütsi ja siirdusid uutele jahimaadele, kus ootas ees kümnete kaupa noori neidiseid, kes hormoonide küüsis vaeveldes vürtsikatest voodimõnudest kusagil ära ei ütle.

Lõtv püksikumm tõi emalt etteheiteid
Et Birgit oli kauni keha, pikkade tumedate juuste ja suurte säravate silmadega noor naine, jätkus talle tähelepanu kõikjal. Ainuke häda oli selles, et emapalgast nappis raha ja laste kõrvalt ei jätkunud ka aega, et minna taas ööklubidesse mehi peibutama.
Kord aga näkkas tal siiski ja Birgit sai tuttavaks uue sihvaka lokkispäise mehe Sveniga, kes oli oma tõredast naisest ära tüdinenud ning otsis uusi väljakutseid.
Birgit elas linnaservas kahetoalises üürikorteris ja tuli vaevu ots-otsaga kokku. ­Naisele meeldinuks, et Sven, kellega ta juba esimesel tutvumisõhtul voodit jagas, tuleks tema juurde alatiseks elama ning toetaks teda ka rahaliselt. Mees aga jäi kahe kodu vahele pendeldama ning Birgit ei saanud talle loota.
Birgiti ema, kes elas maakonnalinnas ja töötas lasteaias kasvatajana, oli tütre elu pärast suures mures ja toeks. Ta ei saanud ainult aru, kellelt oli Birgit pärinud lõdva püksi­kummi ning et oli nii lihtsalt lasknud endale kahel juhuslikul mehel lapsed teha. Siiski. Nende vanatädi, saarlane Maria, oli nooruses olnud purjelaeva kokk ning igalt Rotterdami reisilt mõnelt meremehelt lapse kaasa toonud. Birgit aga püüdis kauget esivanemat õigustada ja  nähvas emale: „Mis siis Marial üle jäi. Kapteni käsule laevas vastu ei vaielda. Pealegi ei kandnud naised tol ajal üldse pükse, kummidest rääkimata.”

Tädi esitab teravaid küsimusi
Ühel õhtul, kui Birgit oli ­Sveniga teejoomise lõpetanud ja naine sättis lapsi magama, astus uksest sisse Birgiti tädi  Benita, klähviv bolonkakutsikas rihma otsas. Tädi elas samas linnaosas ja külastas õetütart aeg-ajalt.
Sven sai aru,et on üleliigne ning tegi sääred. Birgit aga aimas pingeid ja püüdis rahu säilitada. Muidugi oli ema see, kes tahtis lähemalt teada Birgiti uue meestuttava kohta ja läkitas oma õe tütre juurde luurele.
Naised istusid kõrvuti diivanile ja Benita lõi lahti oma ­registri.
“Sel mehel pole väljastpoolt   vigagi, kuid mis plaanid temal sinuga on?”
„Kust mina tean?“ ümises Birgit.
„On ta abielus, lapsi ka?“
„Jah, kaks teismelist tüdrukut, aga ta lubas varsti naisest ära lahutada.“
„Tule taevas appi! Magate juba mitu kuud koos, ega sa  ometi jälle last ei oota?”
„Ei saa küll aru,“ ühmas ­naine. „Eelmine kuu olid küll veel päevad.”
„Kas sa beebipille ikka ­kasutad?”
„Ei, mul pole nende jaoks ­rahagi...”
„Mille eest sa talle siis süüa teed ja hoolitsed?”
„Ei teegi. Toon poest konserve ja valmistoitu. Ega see talle küll ei meeldi, tuletab siis mulle oma naist meelde, kes pidi super­kokk olema.”
„Millega sa teda siis enda juures kinni hoiad?”
„Eks ikka seksiga. Kaks korda nädalas. Algul isegi kolm,  kuid ma olen nüüd laste tõttu õhtul nii rampväsinud, et kukun lausa voodisse ega jõua rohkemat. Sven sõtkub siis mind nagu saiatainast ning ajab omasoodu asja ära. Tõsi, kipub juba ennast kordama. Kõige suurem eelis on aga see, et ma olen tema naisest viisteist aastat noorem.“

Mehe pidamist õpi lemmikloomaajakirjast
Tädi Benita kuulas vaikselt, raputas siis pead ja alustas: “Kallis õetütar. Ära seda noorust ka nüüd üle hinda. Oled sünnitanud kaks last ja omad rebendid ning venitused üle elanud. Sinu konkurent, neljakümnendates naine, võib aga olla hoopis kogenum ja armuelus osavamgi. See, et neil mehega väike keskeakriis on, ei tähenda veel, et see mees sinu juurde pidama jääks. Sul oleks ju vaja ka oma lastele kasuisa. Kas tema selleks üldse sobibki? Kui teie seks rutiinseks muutub, võib ta samuti seitsme tuule poole kaduda, nii nagu sinu eelmised juhumehed...”
Benita soovitas Birgitile, et tehku naine endale kõigepealt selgeks, kuidas meest pidada.
„Kas teil seal maal koer ka oli, kui sa väike olid?”
„Jah! Suur isane kaukaaslane, aga ta oli väga kuri laste peale ja peeti ketis...”
„Jumal temaga. Sa vaata minu Pitsut! Igal hommikul ja õhtul käin temaga õues jalutamas ja jalga tõstmas. Söödan, joodan, teen pai. Öösel magab ta minu jalutsis ja vaatab ärgates otse silma sisse. Koera truuduse vastu muidugi inimene ei saa, aga püüdma peaks ikkagi. Too raamatukogust mõned soovitused, kus õpetatakse lemmikloomi pidama. Sa leiad sealt ka oma Sveniga suhtlemises palju õpetlikku. Lisad nendele soovitustele järgi Kamasuutra ja teisi idamaade seksuaal­tarkusi ja voodielugi muutub rutiinsest  ajaviitest naudinguterohkeks müsteeriumiks.
Tädi Benita jagas ­õetütrele veelgi seksikaid tarkusi: „Ja nüüd veel väiksed nipid ja väiksed trikid. Voodisse minnes pista oma mahlased püksikud padja alla, et sinu lõhn talle aeg-ajalt ninna lööks. Mõni mees läheb naise lõhna peale lausa hulluks. Vannituppa aga riputa nöörile bikiinid ning pestud rinnahoidja. Ja ära unusta õhtul oma Sveni musti sokke pesemast.
Pead mõtlema ka andmise-­saamise vahekorrale. Seksinälga ei tohi meest kunagi jätta, sest nõudmine ületab pakkumise. Toida teda voodis väikeste portsjonite kaupa ja mõne päeva võiks ta ka „dieedil“ olla.
Nüüd siis see sinu peost suhu emapalgast elamine. Kui mees ajalehekuulutuse peale tunniks- paariks mõne daami juurde kohvile kutsutakse, peab tal „hüva rüüpe“ eest ka kallist maiust taskus olema. Teie Sveniga elate küll õhust ning armastusest, aga oma ehetekarbi võiksid küll üürikviitungi peale kohvilauale unustada ja laste kaudu tema hoolimist kontrollida.
Iga kord, kui Sven uksele ilmub, saada talle lapsed vastu kilgetega: “Emme, emme, issi tuli!”
Ära talle ainult survet avalda. Naiselik tarkus on mees samm-sammult astudes võrku meelitada…”
Äkki aga katkestas tädi Benita mehepidamise epistli. Pitsu, kes seni oli vaibal lesides vaikselt oma perenaise tarka loengut kuulanud, muutus aktiivseks ning hakkas haukuma.
“No näed! Sõi ja jõi siin head paremat kõhu täis, nüüd peame kiiresti minema käppa tõstma, pruutidele märke jätma ja tänavalaternaid üle lugema,” jäi vanem naine ka keset mõnusat vestlust õetütrega truuks oma lemmikule, andes sellegagi ühe kasuliku õppetunni nooremale, kel õige elukaaslase leidmine ja hoidmine veel ees seisis.