Meie aju võib olla seniarvatust 100 korda võimsam

13.05.2018 22:00
Müstilised lood
Kommentaarid
0
Foto:

Inimaju on piisavalt võimas, et selle toimimisfunktsioonidele põhinedes luua superarvuteid, mida kutsutaksegi ajuvõrgustike järgi inglise keeles neural networkideks. Hoolimata sellest käib inimaju ­uurimine ikka veel täistuuridel, sest kuigi igaüks meist kasutab seda imemasinat igapäevaselt, ei ole meist kellelgi veel selget pilti, kuidas see kõik seal täpselt toimib.

Tuleviku-uurijatest blogijad Dom Galeon ja Christianna Reedy võtsid luubi alla hiljuti selles vallas kirjutatud teadustööd ning sõelusid välja põneva kirjatüki, milles California Ülikooli teadlased ajakirja Science veergudel tõdevad, et aju sisemiste saladuste kohta on veel üht-teist paljastatud ning leitu võib muuta täielikult meie senist arusaama sellest, kuidas leiab ajus aset uute asjade õppimise protsess.
Antud uuring keskendus ühtedele kindlat tüüpi neuronitele, mida tuntakse dendriitidena. Dendriidid on pikad, oksaraagu meenutava struktuuriga, mis on ühendatud ümara rakukeha külge, mida tuntakse sooma nime all. Siiani arvati, et dendriitide roll on vahendada elektriimpulsse soomalt teistele neuronitele. Nüüd aga on California teadlased tuvastanud, et tegelikult on dendriidid võimelised ka iseseisvalt elektriimpulsse väljastama ning teha seda kümme korda kiiremini, kui siiani arvati.
Selle tõdemuseni jõudsid teadlased hiiri uurides. Nimelt kinnitati elektroode, mitte dendriitide endi vaid vahetult nende kõrvale ning tuvastati, et dendriidid olid soomadest viis korda aktiivsemad hiirte uneajal ning kümme korda aktiivsemad siis, kui loomakesed olid virged ja uudishimulikult ringi askeldasid.

Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 722 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi