Miks okupatsiooni­vigadest ei õpita?

29.08.2021 23:10
Reet Kudu
Kommentaarid
2
Foto:

Kui Balti riigid tahtsid NSV Liidust eralduda, siis olid okupandid äärmiselt üllatunud, et liiduvabariigid ei tahagi jätkata „sõbralikus vennasrahvaste peres“, vaid soovivad üksmeelselt anastajatest vabaneda. Ja nüüd oli president Kaljulaid taas äärmiselt üllatunud, kui Kabul ilma vastupanuta alistus ja afgaanid ei mõelnudki jätkata, sest sõda oli neile võõrvägede poolt peale surutud.

Meenutagem, et isegi mitte eestlasest tippkollaborandid polnud okupatsiooniga rahul, mida tõestas ilmekalt ENSV ülemnõukogu hääletamine iseseisvuse poolt 20. augustil 1991.  
Afgaane hurjutatakse, et seal astutakse pärast okupatsiooni  samm tagasi keskaja suunas, aga kahjuks võttis ka Eesti pärast  vabanemist suuna  „tagasi“ sõjaeelsesse vabariiki – ei mindud  kõik koos edasi, nagu lauluväljakul lauldes ja Balti ketis unistati, vaid maabuti pigem sõjajärgsesse aega, sest stalinismi „heastamise“ tuhinas hakkasid nii stalinistide kui ka hitlerlaste järglased tegutsema väga sarnaselt oma esivanematega – mitte mingit euroopalikku kohtupidamist polnud vaja, kui osa eestlasi kodudest välja tõsteti ja teistele kingiti „topeltkodusid“ ning ka inimõigusi hakati jagama hoopis  emakeele ja rahvuse alusel, mitte nõukogulike pahategusid ja alatusi silmas pidades.

Võtmesõnaks on „Kuidas?”
Paraku sünnitab igasugune alatus ja vägivald  uut vägivalda. Ja seepärast on väga kahju, et meie peavoolumeedia pole isegi mitte Afganistani õppetunnist kainenenud. Raivo Vare  jagab koos Kaljulaidi ja paljude teistega endiselt plusspunkte Bidenile ja seda isegi õudsete Kabuli lennuvälja kaadrite järel.  Ülejäänud Euroopat siiski vapustas, kuidas NATO vägesid välja viidi. Just nimelt – kuidas!  Peter R. Neumann ütles näiteks saksa telekanalile SAT1, et olukord Afganistanis on sõjaeelsest märksa hullem just seepärast, et kõik need uusimad relvad, mida NATO jagas  kohalikule armeele jäid nende  sõjameeste kätte. Ehk veel selgemalt: USA relvastas ise islamiste võitluseks euroopalike inimõiguste vastu ja see relvastus on nüüd maailma parimal tasemel.
Afganistani puhul kõlab niisiis mujal Euroopas küsimus: kuidas? Eestis mitte. Meie oleme sõnakese „kuidas“ ka kohaliku suurima rahvarahutuse puhul unustanud, sest see, kuidas härra Ansip korraldas isiklikult  ööpimeduses pronkssõduri teisaldamist, oli samuti otsene vägivallale õhutamine, kuigi otsustajale endale oli äärmiselt „üllatav“, miks küll tobe rahvahulk märatsema hakkas.  Igal juhul kiitles Ansip veel ka selle suve telesaates „Jah, härra peaminister“ oma  öiste vägitegudega, mis näitavat tema „rahvuslikkust“ ja tarku otsuseid?!

Üllatumiseks ei jäeta aega
Ameeriklaste põgenemine Kabulist pole niisiis meenutanud meie mõtteliidritele, et Eestis elab venekeelne ja hallipassiline rahvusvähemus, kellel pole tänaseni kõiki inimõigusi. Ja ka mitte seda, et  Venemaa on meie piirinaaber, mitte USA. Ilukõned nii NATO tapatööde kui ka eestlaste endi vägivaldsete otsuste kaitseks muudkui jätkuvad. Kas kohalike  vihakõnelejate unelm on tõepoolest põgenikevool  Venemaalt, mis ka Eesti üle ujutaks?  See, mis pärast järjekordset „demokraatia transporti“ naabruses toimuma hakkaks, oleks vaenuõhutajale ilmselt sama suur üllatus nagu praegune islamiriigi inimõiguslaste katastroof. Kui neile jäetakse aega üllatuda?! Afganistanis seda ei jäetud ja sugugi mitte kõiki NATO abistajaid ei päästeta. Kas päästab neid Eesti?




Vaadatud 586 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Globalistid

Millised inimõigused on puudu NSVL õigusjärglase Venemaa kodanikel (nimetatud ka hallipassilisteks) Eestis?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi