Millal läheb soojaks?

08.05.2022 21:30
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
3
Foto:

Ilm on sel aastal normist soojem olnud juba päris tihti – pool jaanuari, peaaegu terve veebruari, suur osa märtsist ja ka mõned perioodid aprillikuust.

Aga nüüd on käes aeg (ja eks ta oli juba aprilli lõpuski), kus 15 kraadist soojemaid päevi võiks juba oodata. Põhja-Eestis pole neid sel aastal olnudki.
Mis puutub mu ennustusse, siis aprilliga läks rohkem pihta kui märtsiga, aga mitte täielikult. Kirjutasin kuu aeg tagasi ilmunud loos „...jääb loota, et pikad ilmaennustused eksivad“ ja tegelikult nad eksisidki, sest kuni 20. aprillini pidi olema maksimaalselt vaid 6-7 kraadi, aga 10 kraadist üle tõusis temperatuur juba esimese dekaadi lõpul.
Nii külm ei olnud, nagu ­Euroopa pika prognoosi tegijad pakkusid. Õige oli ka see, et ­autole suverehve alla panna oli jürikuu algul veel vara, aga alates 7.-8. aprillist juba võis.
Kuid 15-kraadised ilmad, mida ma lootsin tulevat kuu keskel, jäidki merelise mõjuga Eestis tulemata, ainult Lõuna- ja Ida-Eestis oli kolmanda dekaadi algul lühike periood, mil temperatuur tõusis 16-17 kraadini. Mööda läks ka minu pakkumine, et aprill tuleb sajune. Ei tulnud ta midagi. Keskmisest kuivem aprill tuleb harva jahe, aga tänavune aasta oli erand. Tõsi, kirjutasin ka sellest, et ainult päike ilma sooja õhumassita Eesti kevadel veel kõrgeid temperatuure ei too. Nii see tegelikult oligi.
Tänaseks (kirjutan lugu 2. mail) on ka teada, et aprilli keskmine tuli tänavu 0,9 kraadi normist külmem. Seega võime öelda, et aprill oli jahe, aga mitte külm. Mullu oli jürikuu ainult kaks kümnendikku normist külmem, aga nii palju kui mäletan, tundus eelmise aasta aprill pisut jahedam. Tegelikkus peitus ilmselt selles, et tänavu olid ööd külmemad, aga päevane temperatuur enam-vähem mullusega võrdne. Igatahes on kahe viimase aprilli sarnasus olnud suur, sest ka eelmisel aastal sadas vähe.

Maikuu pigem alla normi
Mai on kevadkuu nagu aprillgi, aga keskmiste temperatuuride vahe üsna oluline – ligi kuus kraadi ja Lõuna-Eestis ilmselt rohkemgi. Mai on ka selline kuu, kus kontrastid Eesti sisemaa ja ranniku ilma vahel on kõige suuremad. Ei ole sugugi välistatud, et mõnel aastal peab tartlane maikuud ilusaks, aga tallinlane mitte.
Kui aprillis on meil alust loota, et näeme aasta esimesi 20-kraadiseid ilmu, sest seda juhtub Eestis umbes pooltel aastatel, siis mais saame olla lausa kindlad, et selline temperatuur millalgi tuleb. Kuid unustame ära, et vähemalt kuu esimesel poolel on ka 15 kraadi päris soe ilm, kuigi enamik inimesi loodab rohkemat. Loodavad sellepärast, et mõni maikuu (viimati 2018) on olnud päris suvine ja järvedes saab juba ujuda.
Tänavu võime kurvastuseks kohe öelda: sellist maikuud, nagu 2018. aastal, ei tule. Selle tõenäosus on 99,9%. Sadat ei saa panna sellepärast, et ilm võib vahel imesid teha. Aga keskmisest soojemaks maiks meil veel lootust on, ehkki ma ütlen kohe – tõenäosus, et ka mai keskmine tuleb alla normi, on umbes 60-70%. Eesti Ilmateenistus ennustab, et pigem tuleb mai veidi normist soojem ja eks siis lootkem, et eksin mina, mitte nemad.

Läänest pole midagi head oodata
Optimistliku poole pealt võib öelda, et aprill ja mai ei pea sugugi olema sarnased (pean silmas sarnasust normiga, sest mai on niikuinii soojem, teistmoodi pole võimalik) ja seetõttu pole minu ennustus tingitud kraadi võrra jahedamast jürikuust.
Tingitud on ennustus hoopis sellest, et tänavu on temperatuuri käik ja ilmaprotsesside käitumine olind küllaltki sarnane 2015. aastaga, mil kevad ja veel ka juuni-juuli olid keskmisega võrreldes üpris jahedad ja väga tuulised. Ka tänavune kevad on olnud tuuline ja seda muidugi põhjusel, et õhuvool on enamasti saabunud läänest.
„Läänest pole midagi head oodata,“ ütles kunagi nõukogude ajal sünoptik Pilvi Kirsi ja ta vallandati ilmajaamast. Tegelikult on eelmine lause täiesti ekslik. Esiteks, Kirsi ütles väidetavalt „idast“ (ja me teame, kes on meist idas) ning keegi teda ei vallandanud. See lause on täielik müüt, sest üldiselt on Eestis ikka nii, et idast tuleb parem ja läänest halvem ilm – seega on õige vaid minu pealkiri. Kirsi pole öelnud üht ega teist...

Ainult paar kuuma päeva?
Skandinaavias on olnud viimastel päevadel meist 3-4 kraadi soojem ja läänetuulega on ikka nii, et seal varjab mäestik selle jahedust, meile puhub aga otse merelt. Nii ongi kummaline, et meist läänes võib olla täiesti korralik ilm, aga ta jõuab siia jahedamana. Just seda pelgangi, et läänevool nii kergelt ei taandu ja mai esimesel poolel annab ikka neid 15-kraadiseid päevi oodata, kuigi mõnes vaatlusjaamas üksikutel päevadel see piir ületatakse. Tõenäoliselt saabub mingi soojalaine kuu keskel, aga pakuksin, et see ei kesta üle 4-5 päeva, siis läheb lõpuks ilm vihmasemaks. Sinnamaani on endiselt kuivapoolne.
Mai kolmas dekaad on pigem keskpärase (15-20 kraadi) temperatuuriga, aga pilvisem ja sajusem. Kõik see kokku ilmselt sooja maid ei anna, aga kindlasti tuleb 1-2 päeva, kus plusskraadid tõusevad ka 25ni. Näidet pole ju vaja kaugelt võtta – ka 2021. aastal oli mai natuke (0,4 kraadi) normist jahedam, aga teisel dekaadil oli kolm-neli täiesti kuuma päeva.
Suve ma veel praegu ei ennusta, aga esialgu pakun, et juuni algul tuleb õige soojus kohale ja siis juba kauemaks ajaks. Ehkki niisugust kuumust nagu mullu ei ole vast oodata.



Vaadatud 939 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Kõhugaasid

Soojaks läheb siis, kui Hillar peeretab!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi