Mis saab maailmas pärast kliimakatastroofi?

15.07.2019 21:15
Kairit Rebane Illustreeriv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Võime vaielda, võime arutleda, võime uskuda või mitte, aga maakera keskmine temperatuur soojeneb, kliima muutub ja nihkub ning tänu ­inimese massilisele paljunemisele ning hoolimatule tegutsemisele oleme me globaalse looduskatastroofi serval.

Esimesena on sattunud löögi alla meie sulelised, tiivulised, kitiinkestalised ja nelja- ning enamajalalised planeedikaaslased. Teadlased, kes on maa ajalugu uurinud, usuvad, et alanud on kuues massilise väljasuremise laine Maal ning see laine võib kaasa haarata ka segaduse keskmeks saanud homo sapiensi enese.
Veebiajakirja Business Insider ajakirjanik Aylin Woodward on teinud kokkuvõtte sellest, mis seisus meie planeet on, ning ka sellest, mis pärast ilmselt juba tegelikkuseks saavat katastroofi ees ootab.

Sama stsenaarium, erinevad põhjused
Umbes 65 miljonit aastat tagasi tabas veidi vähem kui 10km läbimõõduga asteroid Maad. Selle tagajärjel kerkinud tolmu ja purupilv kerkis atmosfääri, levis seal ning blokeeris päikesevalguse mitmeks nädalaks, samal ajal kui löögi tagajärjel tekkinud maavärinad, nihked ja tsunamid rappisid piirkonda, mis tänasel päeval on Ameerika kontinent.
Kui stiihia mööda sai, olid nii tänaste õudusfilmide staariks saanud türannosaurus kui ka enamik sama fauna pere esindajaid välja surnud ning koos nendega ka 75% ülejäänud liikidest planeedil.
Tänasel päeval on üks teine jõud maakera järgmise väljasuremistekriisi lävele tõukamas. Inimeste tekitatud muutused ründavad erinevaid liike üle ilma erineval moel: ookeanide soojenemine, massilised lageraied ja metsakoosluste kadumine ning süsinikupõhine kliimasoojenemine sunnivad nii floora kui ka fauna esindajaid liikide kaupa massiliselt välja surema. Umbkaudu pooled loomadest, kes omal ajal inimestega planeeti jagasid on juba läinud ning see on märk sellest, et me oleme kas lävepakul või isegi juba keset kuuendat väljasuremislainet.

Kui kaua maakera taastub?
Hiljutine ajakirjas Nature Ecology and Evolution avaldatud uurimus, mis vaatles hoolikalt varasemate sarnaste lainete andmeid, tõdes, et pärast dinosaurusi hävitanud katastroofi võttis planeet asja rahulikult ning massilisest väljasuremistelainest taastumiseks kulus umbkaudu 10 miljonit aastat. Tegemist on niivõrd määramatu numbriga, et looduse suurte mastaapide hoomamine käib enamikule meist üle jõu.
Küll aga on see omaaegne verstapost meile tõsiseks mure- ja mõttekohaks, sest see näitab kuivõrd raske saab olema töö, kui me tõesti mingi ime läbi suudaksime end terve inimrassiga lähiaastail kokku võtta ning hakkaksime astuma samme selles suunas, et tänase looduse kestmajäämiseks vajalikku mitmekesisust taastada.
„Antud tulemustest on üsnagi mõistlik järeldada, et kulub erakordselt palju aega – miljoneid aastaid – et taastuda väljasuremistest, mida me kliimasoojenemise ning muude meetoditega tekitanud oleme,” märkis uurimuse kaasautor Andrew Fraass pressiteates.
Kuni me jätkame loomade asualade laastamist, saastame nende ökosüsteeme ja sunnime temperatuuri Maal üha tõusma, kulgeme me ka üsna põikpäiselt üha kaugemale ja kaugemale meile tuntud maailmast ning ühel hetkel oleme astunud kriitilise sammu, mis tähendab, et me ei saa olnut enam kunagi tagasi. Võimalik, et meis on kollektiivne iha iga n-ö paradiis, kuhu me sattunud oleme, ära solkida. Igal juhul oleks see kindlasti põnev teema nii mõnegi psühhoterapeudi uurimuslauale.
Kuid tagasi ökosüsteemide juurde. „Teatava bioloogilise mitmekesisuse kadu ei taastu ka miljonite aastatega, seega, kui me kujutleme korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemide või ka rohumaade või märgalade kadu, siis saavadki need paigad tulevikus olema väiksema loodusliku mitmekesisusega, vähemalt inimese perspektiivist vaadatuna,” nentis paleobioloog ja uue uurimuse kaasautor Chris Lowery Business Insiderile antud intervjuus.



Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 146 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi