Müüja nõuanne: näidake noorkuule raha, siis saate jõukaks

22.07.2018 21:35
Mariina Rein
Kommentaarid
2
Foto:

Puuvilju ostma läinud naine sai müüja käest rea nõuandeid, kuidas oma raha kasvatada ning kuulis lisaks sellele ka põnevat lugu.

Keskealine tallinlanna Kadri peatas auto teeäärses müügipunktis, et puuvilju või marju randa kaasa osta. Ta hämmastus telgis oleva juur- ja puuviljade ning marjade valiku üle ja ütles pärast teretamist: „Ohoo, siin on ju kõike!“
„Jaa, kõike on, ainult raha peab ka olema,“ vastas vanem müüjaproua kelmikalt.
„Mul raha on,“ ütles Kadri kiiresti.
Kui Kadri oli enda jaoks murelid ja ploomid välja valinud ja kaaluda andnud, ütles müüjanna: „Teate, mulle nii meeldis teie ütlemine, et raha teil on. Mitte sellepärast, et siis te ostate siit, vaid üldiselt. Sest kui inimene kogu aeg kurdab, et raha ei ole, ega seda raha siis ei tule ka. Kui mõni mu klient veeretab käes oma raha ja ütleb, et see on tal viimane, siis ma ütlen alati, et ärgu kunagi nii öelgu, sest ükski raha ei ole viimane, isegi kui see sel hetkel on viimane. Sellist signaali ei tohi kõrgematele jõududele anda, et te olete raha peale käega löönud.“

Hüva nõu on kallis
Ja müüjanna küsis Kadrilt, kui oli temalt puuviljade eest saadud viis eurot sahtlisse pannud: „Tahate, ma annan teile nõu, kuidas raha teie juurest kunagi ei lahku?“
Kadri ütles, et muidugi ta tahab sellist nõuannet kuulda.
„Kui pärast täiskuud hakkab looma uus kuu ja noorkuu paistab selgel ööl, siis näidake oma raha kuule, tänage teda ja paluge lisa. Aga keegi teine ei tohi seda näha, mis te teete.“
Kadri oli sellest rituaalist isegi kuulnud ning eks tema ütlemine „Raha mul on“ tulenes ju ka usust, et jaatus on parem kui eitus.
„Ma olen seda ka ise teinud,“ jätkas müüjanna vestlust.
„Ja teil on alati raha?“ küsis Kadri.

Lugu mehest, kel hakkas hästi minema
„Jaa,“ vastas müüjanna. „Ma ei ole rikas, aga ma pole kunagi ilma rahata olnud. Teate, ma räägin teile loo ühest oma vanast tuttavast. Ta oli lahku läinud, aga elu läks tal normaalselt. Oli maja maal, auto ja väike kaater. Aga siis juhtus nii, et ta maja varastati tühjaks ja hiljem põles veel ka maha. Kuna see polnud kindlustatud, siis keegi ei uurinudki, kuidas see põlema läks.
Mehe jaoks polnud sel ka enam mingit tähtsust, sest kõik veeres kiirelt allamäge ja ta eluisu oli täiesti otsas. Ta ütles mulle kord, et tapab vist ennast ära, sest sellisel virelemisel pole enam mõtet.
Ma soovitasin talle siis sama asja, et näidaku noorkuule oma raha, niipalju kui seda on, ja palugu Kuud ning jumalat. Aga ainult siis, kui ta väga usub sellesse. Ta lubas proovida.
Aega läks mööda võib-olla aasta, kui see mees tuli minu juurde šampanjaga ja tänas, et aitasin teda. Ta rääkis, et tegi nii, nagu ma õpetasin. Iga noorkuu ajal käis ta oma raha näitamas, tänamas ja lisa palumas, ning ta elu hakkas jälle edenema. Ta müüs oma kinnistu ja auto maha, rentis kaatri välja ning sai linna ootamatult hea töökoha. Ta ütles, et sai minu nõuandest nii palju jõudu, et miski pole enam hirmus.“
Kui Kadri küsis müüjannalt, kas teised teda imelikuks ei pea, kui ta selliseid asju teeb ja räägib, vastas proua, et tal on jumala ükskõik, mida teised temast arvavad, sest kõige tähtsam on see, et sa ise usud, mida teed.
„Sinu enda sees olev usk on väga võimas jõud!“

Vaadatud 1582 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
põdur

vanglas olles said sa ainult lõtvunud sulgurlihase

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi