Naine: krimkade vaatamisest oli kasu, et avastada enda järele luurav abikaasa
Maiu ja Marek olid abielus olnud paarkümmend aastat, tütar oli juba kodust lahkunud ja neil oli kena maja Tallinna piiri taga.
Väliselt oli kõik hästi. Maiu küll vahel rääkis sõbrannadele, et ta igatseks vahel mehe kallistusi, kirge ja ilusaid sõnu, aga neid polnud enam aastaid. Kuid selles mõttes polnud nad ka mingi erandlik abielupaar.
Jah, Maiu tundis, et kirge või ilusama sõnaga öeldes armastust nende suhtes enam ei ole, kui seda päris armastust üldse kunagi oli. Samas armukadedust oli küll. Marek oli küllaltki armukade. Maiu armukadeduseks tegelikult tõsist põhjust ei andnud. Aga ta oli ilus naine ka 45aastaselt ja meestega suhelda talle meeldis. Kui peod toimusid nende oma tutvusringkonnas, siis midagi hullu ei juhtunud, aga kui seltskond oli suurem ja Maiu mõne võõra mehega koketeerima hakkas, sai Marek päris vihaseks ja oli paar korda avalikult Maiule ka ka halvasti öelnud.
Samas Maiu väga ei kurtnud, sest oma palga eest näiteks autot ja reise poleks ta saanud endale lubada. Autot oli tal aga vaja, sest Maiu oli sageli õhtuti tööl ja ühistranspordiga nende kodu lähedale ei saanud.
Kes see mees seal on?
Maiu ei taha öelda, mis alal ta täpselt töötab, aga ta on teenindaja Tallinnas. Ilus avar klaasseintega ruum. Vahel rohkem, vahel vähem rahvast, aga üldiselt õhtud on ikka rahulikumad, sest inimesed tahavad oma asjad kõik tööaja sees korda ajada. Eks siis, kui aega oli, said nad omavahel juttu ajada või telefonis suhelda või uudiseid lugeda.
Nagu öeldud, oli õhtul sageli rohkem aega ja aega ka läbi klaasseina välja vaadata. Ega seal pimedaga muud näha polnud kui valgustatud kõnnitee ja selle ääres asuv bussipeatuse tasku. Lihtsalt huvitav oli inimesi silmitseda. Paljud olid toidupoe kottidega, et bussi minna ja koju sõita. Maiule jäi meelde üks musta jope ja kapuutsiga mees, kes ka sageli seal õhtuti bussi ootas, aga kellel olid alati käed taskus. Tal polnud kunagi ühtegi kotti. Veel rohkem jäi see mees talle meelde siis , kui ta juba oli aru saanud, et see mees ei lähe kunagi ühegi bussi peale. Teised vahetusid, aga tema jäi vahel mitmeks tunniks. Kusjuures alati, kui Maiu töö lõpetas ja uksest välja tuli, oli mees kadunud.
Mida analüüs näitas?
Maiu läks elevile. Ta tundis, kuidas temas tärkab detektiiv. Kes see mees on ja mida ta valvab? Maiu meenutas telesarja Hercule Poirot´st ja eradetektiivi peeneid analüüse. Maiu analüüs ütles ka seda, et mees vaatas enamasti näoga nende maja poole. Edasi näitas Maiu analüüs ka seda, et selle mehe kõnnak oli talle kangesti tuttav tema oma kodust. Ja veel edasi näitas Maiu analüüs ka seda, et see kapuutsiga jope on ka talle ka tuttav – selle võttis mees vahel kaasa, kui nad maale Maiu vanemate juurde läksid ja õues miskit tööd oli vaja teha.
Detektiiv tegutseb
Mu oma mees jälitab mind, mõtles Maiu. Kuna nad mehega just väga lähedased ei olnud, siis ta ei olnud tegelikult vihane. Ta pigem itsitas omaette. Kui jube raskeks ta oma elu teeb – passib külma ilmaga mitu tundi bussipeatuses, et näha, kas ta naine flirdib kellegagi.
Detektiiv Maiu otsustas, et kõigepealt teeb kindlaks, kas see on tema mees. Ühel õhtul kadus ta vaikselt tagaruumi, vahetas kiiresti riided ja astus tänavale. Ta nägi veel meest bussipeatuses ja tema väga kiiret lahkumist. Nüüd tuli kiiresti koju sõita.
Mehe auto oli juba maja hoovis. Maiu katsus käega tema auto kapotti. See oli täiesti soe, auto oli äsja sõidust tulnud. Mees vaatas telekat, õllepudel ees. Maiu küsis, mis kell ta jõudis. Mees vastas, et poolteist tundi tagasi ja et ta jäi vist korraks tukastama. Selge siis, mõtles Maiu.
Järgmisel hommikul, kui mees oli tööle läinud, otsis ta üles selle kapuutsiga jope. See oli sauna eesruumis kapis.
Täiesti ükskõik
Maiu mõtles, et hakkab mõne meestööklaaslasega väljakutsuvalt flirtima, nii et mees näeks läbi klaasi. Paras siis talle. Aga ta loobus sellest. Milleks? Segadust tuleks liiga palju. Ta imestas, et tal oli täiesti ükskõik, mida ta mees teeb ja mida ta mõtleb. Küll tegi Maiu ära niisuguse triki, et ühel õhtul kadus enne tööpäeva lõppu tagaukse kaudu välja ja sõitis koju. Mees jäi bussipeatusse.
Kui mees jõudis, küsis ta ehmatades, kuidas Maiu nii vara koju jõudis. Ise seletas hääle värinal, et ta unustas arvuti töö juurde. Järgmisel hommikul veendus Maiu, et kapuutsiga jopet ei olnud sauna eesruumis kapis.