Nõid-teadjanaine Helve Tamm: „ Kõik sõltub ja oleneb ainult inimesest endast.“
“Viimasel ajal on hakanud jõhkralt pead tõstma tabletisõltuvus. Kui on emotsionaalne probleem, haaratakse kohe tablettide järele. Antidepressandid on niivõrd moodi läinud, et õudus tuleb peale. Juba koolilapsed tarbivad neid,” räägib teadjanaine Helve.
Aga kes siis nende inimeste elulisi õppetunde lahendavad? Tabletid? Millised inimesed sellest põlvkonnast kasvavad? Õpitud abituse, rumaluse ja mannetuse kujud, kes püsivad jalgadel ainult medikamentide toel?
Kas usute hauatagust elu ehk kas elu pärast surma on olemas?
Aga loomulikult. Näen seda absoluutselt iga päev inimestega tegeledes. Paljud lohutavad ennast mõttega, et surm päästab neid praeguses elus olevate probleemide eest, kuid paraku nad eksivad rängalt. Kui nüüd on probleemid ning neid ei lahendata selles elus, siis tulevad nad kaasa järgnevasse ellu. Arvatakse, et kui lahkun ise siit elust, siis kõik saab korda ja nii pannaksegi käsi enda külge. On kuritegu ja täielik rumalus lõpetada oma elu enesetapuga. Enesetapu juures pole mitte midagi pistmist julgusega nagu mõni kord on arvatud. Igal juhul, olles näinud neid hingesid, kes seda teinud ja praegu siin elavad, ei tahaks ma nende nahas küll olla.
Surm pole kunagi mitte millegi lahendaja. Surm lõpetab ainult ühe etapi. Aga see, mis inimene sellest etapist kaasa võtab, jääb inimese hingele. Tõestusi mitmete elude kohta leiab kõikjalt. Näiteks on paljud kogenud, et mõned elulised probleemid ei sobitu kohe kuidagi praegu juhtunud sündmustega. Psühholoogid rõhuvad tõsiasjale, et kõik algab lapsepõlvest, kuid paraku näitab praktika, et see ei taha alati paika pidada. Näiteks armastavate vanemate lapsed võivad olla täielikud kaabakad või vastupidi. Ka võib kellegi elus olla sündmusi, mida ei saa tõlkida lapsepõlvekogemusteks. Just need lood ongi tõestuseks, et inimhingel on midagi, mis jäi sinna kuskilt mujalt.
Mul on praktikas taolisi lugusid väga palju ette tulnud. Üks selline näide. Inimene on sündimisest saadik meeletult kartnud kõikvõimalikke tugevaid ja äkilisi helisid. On need siis natuke kõvema häälega öeldud sõnad või asja kukkumine maha. Ühtki traumat pole see inimene lapsena saanud ning ka ema rasedus oli normaalne. Kui sai teda sügavamalt uuritud, siis ilmnes, et tegemist on eelmise elu sõjatraumaga. Nimelt oli ta toona olnud lahinguväljal, kus käisid tugevad plahvatused, ümberringi oli kuulda surijate kriiskeid, metsikuid laskmisi. Inimene oli täielikus šokis ja paanikas. Ja ta sündis siia ilma selle hingetraumaga.
Ja mis asi on siis karma? Eelmistes eludes tehtud tegude tagajärg. See ei tähenda alati midagi negatiivset, vaid võib olla ka õppetunnid, mida ei jõutud või ei osatud ära õppida.
Kas teie arvates kummitused on olemas, või näevad neid ainult psüühiliselt haiged inimesed?
Jah, ka need on olemas. Tegelikult on olemas palju erinevaid vaimolendeid. Ühed on deemonid, teised on kummitused, lisaks veel inimese enda loodud mõttevormid, mis hakkavad lõpuks oma elu elama ja kedagi kummitama. Näiteks luupainajad. Neid luuakse kadeduse energiaga ja mõttejõul saadetakse teise isikuni. Võib isegi loomadele saata. Kui ollakse näiteks kade teise terve ja elujõus karja peale.
Lisaks on veel mitmesuguseid vaimolendeid, kes meie ümber liiguvad ja seda iga päev. Jumal tänatud, et tavainimesed neid ei näe. Ja need, kes näevad, ei ole psüühiliselt haiged. Pigem ütleks, et need, kes mitte midagi ei tunneta ega taju, on psüühiliselt haiged. Neil ei tööta üks osa iseenda tervikust. Lisaks tatsab meie hulgas ka lahkunud isikute hingesid, kes on siin elavate juures omadel põhjustel.
Psüühiliselt või vaimselt haiged võivad näha või kuulda luulusid. Need on hoopis midagi muud. Luulud on tingitud inimese sisemistest tervislikest (aju tegevusega seotud) probleemidest. On palju haigusi, mis tekitavad selliseid luulude nägemise seisundeid. Seega ei tasu segi ajada ja ühte patta panna neid kahte teemat.
Vaime olete näinud, või on vaimude nägemine samuti haiglaslik nähe?
Olen näinud mitmeid erinevaid vaimolendeid. Tegin enda üle isegi nalja, et võiksin neist lausa välimääraja kirjutada. Nagu Enn Vetemaa näkkide välimääraja. Kui olin laps, siis kartsin neid väga ja arvasin, et mul on midagi hullu viga. Sest mina nägin neid, aga teised ei näinud. Nüüdseks olen targemaks ja teadjamaks saanud ning suudan nende tegelastega koos eksisteerida. Ilma hirmuta.
Pean lisama, et paljudel on kõrval ka deemonid. Inimene ise neid ei näe, kuid tunneb, et aeg-ajalt tõukab teda keegi midagi tegema, mida ta tavaliselt teha ei tahaks. Väga otseseks näiteks on siin kõikvõimalikud ihad ja egoistlikud tahtmised. Siia alla käivad igasugused sõltuvused. Iga sõltuvuse taga on sõna otseses mõttes energeetiline olend, deemon. Ja tema toitub inimese negatiivsusest. Kunagi aastaid tagasi madistasin nende tegelastega, püüdsin neid inimeste küljest lahti rebida. Aga siis sain õpetust, et mitte deemoneid ei tule ära ajada, vaid inimene peab oma probleemiga ise tegelema ja oma ihad ning egoismi seljatama. Siis lähevad need vaimolendid ise minema, sest kaob mõte rippuda inimese küljes, kelles pole teatud ihasid. Taas näide. Alkoholism. Kui inimene ise ei soovi selle sõltuvusega lõppu teha, ei saa mitte keegi siin ilmas teda aidata. Ja viinakurat on kange vaimolend. Tegelikult aitab selliste jamade puhul esimesest sammust – tõeliselt soovida oma pahest loobuda. Aga teha tuleb seda tõesti tõeliselt, kogu südamest, mitte lihtsalt jutujätkuks. Ja siis käivitub inimeses abijõud, kes hakkab sisu muutma. Ilma selleta ei päästa ka ampullid ega muud ravivahendid. See on kõik ajutine leevendus. Kõik sõltub ja oleneb ainult inimesest endast.
Viimasel ajal on hakanud jõhkralt pead tõstma tabletisõltuvus. Igal juhul, kui on emotsionaalne probleem, haaratakse kohe tablettide järele. Antidepressandid on niivõrd moodi läinud, et õudus tuleb peale. Juba koolilapsed tarbivad neid. Aga kes siis nende inimeste elulisi õppetunde lahendavad? Tabletid? Millised inimesed sellest põlvkonnast kasvavad? Õpitud abituse, rumaluse ja mannetuse kujud, kes püsivad jalgadel ainult medikamentide toel? Muidugi, ravimifirmad lähevad ju aina enam lille.
Tahan öelda, et vaimude nägemine ei ole haiglaslik nähe. Vastasel juhul oleksid kõik lapsed vaimuhaiged. Nimelt näevad väikesed lapsed kõik kedagi. Nähakse erineval moel, kuid nähakse. Inimene sünnib avatud meele, intuitsiooni ja tajuga. Täiskasvanud tambivad selle oma hirmudega maatasa ning toodavad nii tuimi inimolendeid. Kahjuks näen seda igapäevatöös ebameeldivalt palju, et vanemad ei ole võimelised oma lastele elutarkusi õpetama, vaid hirmutavad neid sajal erineval moel. Sellega viiakse noored otse tablettide juurde. Ennemini on selline teguviis haiglaslik kui vaimude nägemine.
Mida arvate unenägudest ning kas on olnud mõni selline juhus, et unenägu läheb ilmsi täide?
Unenäod on alateadvuse suhtlusvorm. Just läbi unenägude saab alateadvus anda edasi mõnd olulist infot, mida inimene muidu ei võta kuulda. Unenägude kaudu saavad ka näiteks lahkunud hinged elavaga suhelda. Ja unenägude kaudu saab alateadvus ennast puhastada sellest rämpsust, mida inimene iga päev endas alla surub. Igasugust jampsi surutakse just alateadvuse alale ning kui paak täis, hakkab too seda kõike välja viskama. Nii võidaksegi mingil hetkel näha unenägusid, mis ajavad õuduse peale või tekitavad seal nähtud sündmused tohutuid süümepiinasid. Tähendab midagi on sinna sellist kogunenud, mis on läinud n-ö hapuks ja vajab puhastust või tegelemist, korda ajamist.
On loomulikult unenägusid, mis annavad infot, ennustavad teatud sündmusi ette. Mul endal on neid elu jooksul palju olnud. Taolised tähenduslikud unenäod tunnen ära selle põhjal, et need on täiesti teistsugused kui tavapärased, puhastuslikud. Näiteks olen kooliajal näinud enda ja teiste klassikaaslaste eksamitulemusi või kellegagi toimuvaid sündmusi.
Alateadvus räägib sümbolite keelt. Seetõttu tulebki tihtipeale sealt info mingite sümbolite kujul. Kõik teavad ja on kuulnud unenägude seletajatest. Tahaks lisada, et mitte alati ei saa kõiki unenägusid seletada kõikidele sobivate sümbolite kaudu. Siia lisanduvad ka inimese individuaalsed märgid. See tähendab, et infot antakse sellises keeles, mida just konkreetne inimene mõistab. Seega võib raamatus öeldud sümbol tähendada kellegi teise jaoks hoopis midagi muud. Näiteks tõlgitakse madu kui midagi ebameeldivat, õelat isikut. Aga on neid, kelle jaoks madu tähendab varjatud tarkuse ilmnemist või peidus olnud saladuse mõistmist.
Lisaks tavapärastele unenägudele on olemas ka une nägemine. Vanad indiaani nõiad ja Aafrika voodoo meistrid kasutasid seda tehnikat, et uneoleku ajal teha vajalikke toimetusi, mis materialiseerusid sellesse füüsilisse ellu. Olen ka seda kogenud. Unenägemise ajal on kõik sama reaalne nagu ilmsi. Võid katsuda erinevaid materjale ning tõeliselt tunda neid. Saad tegutseda seal täpselt samal moel nagu tavapärases ilmsiolekus ehk täie teadvusega. Paljud nõiad kasutavad seda tehnikat, et kedagi endale allutada või korraldada oma elus asju nii nagu neile sobilik. Kõik oleneb muidugi nõia sisemisest eetikast ja hinge puhtusest.
Mida arvate ufodest ning kas olete neid kunagi kohanud?
Vot, ufosid ehk lendavaid taldrikuid nii nagu neid kuskil kirjeldatud, pole ma kunagi kohanud. Aga tean, et nad on olemas. Olen puutunud kokku inimestega, kes pole inimhingega vaid pärit mujalt. Olen näinud ka neid, keda on tulnukad puutunud ja neid märgistanud. Sõna otseses mõttes. Ka reptiile olen näinud. Kui ma varem lihtsalt teadsin, et nad on kuskil olemas, siis nüüdseks olen saanud sellele ka tõesti kinnitust. Aga ise pole lendavaid taldrikuid näinud.
Samas, meie hulgas elab palju neid, kelle vaim pole inimrassi oma. On ka juba teadlaste poolt hakanud kinnitust leidma tõsiasi, et siinset Maad on asustanud või külastanud erinevad rassid, kes on kaasa toonud erinevaid teadmisi. Nende järeltulijad on senini meie seas. Selgituseks – vaim puudutab maist osa inimolendist. Tema juurde käivad vereliinid, geenid, kõik, mis on seotud füüsilise osaga. Aga samas, pärast surma, saab see osa üheks hingega. Hing on see, kes liigub elust ellu ja on sisult nagu mälupulk. Kui vaim tegeleb välise, n-ö nähtava maailmaga, siis hing toimetab nähtamatul alal.
Vaimses plaanis on teada, et siin Maal on aastatuhandete jooksul tegutsenud viis inimestest erinevat rassi. Võimalik, et neid on mingil ajal isegi juurde tulnud. Sealt ongi hakanud liikuma lood ufodest, sest nende liikumisvahendeid on paljud kohanud. Ufodest on igivanu märke maal olemas ning olgem ausad – paljud teadmised, mida inimkond praegu kasutab, pole inimrassi tarkused. Andke andeks, aga usun, et kui poleks neid võõraid rasse siia tulnud, istuks inimrass senini koopas ja otsiks üksteise seljalt täisid.