Ootame tavalist ­sügist ilma suurema külma ja soojata

06.09.2020 22:25
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Suvi on selleks korraks läbi ja kolmveerand aastat tuleb taas oodata. Oleks meil kevad ja sügis sama soojad kui näiteks Lõuna-Euroopas, siis ei peakski nii väga ootama, aga meil seda 20 kraadist kuumemat ilma napib.

August andis siiski suvele üsna korraliku lõppakordi. Olin ennustanud, et 7. augustist algab soojaperiood, mis kestab nädala kuni kümne päeva jagu. Ei kestnud nii kaua, sest kohe tuli “auk” sisse. Aga nädal hiljem läks uuesti soojaks ja kokku oli soojapoolseid ilmasid vähemalt kümme. Ning seegi fakt, et augusti keskosa on kõige soojem, läks täppi.

Kõige vaiksem suvekuu
Kahe teguri poolest oli august tänavuse suve parim kuu. Esiteks, tugeva tuulega päevi oli tunduvalt vähem kui juunis ja juulis, teiseks polnud ükski päev liiga jahe või/ ja vihmane. Kuu viimane nädal ei olnud kiita, aga augusti lõpus ei saa 17-18kraadiseid päevi ka liiga jahedaks nimetada.
Vihmaga oli aga meil kogu suve jooksul niimoodi, et päris lausvihmaks õieti ei läinudki ja päikest paistis üpris palju. August polnud selles mõttes erand. Aga tuultega on meil asi küll sellest ajast alates (2015), mil suved muutusid kehvemaks, üsna tavatu. Reeglina on Eesti suve lõpp ikka tuulisem kui algus, aga viimasel ajal enam üldse mitte.  
Mulle üldiselt meeldib augustis puhkust võtta, kuid seda ka tihti reisimise pärast – Kesk- ja Lõuna-Euroopas on august ilmselt parim kuu, sest päike enam nii tugevalt ei kõrveta, aga ilm on stabiilne ja vesi ujumiseks kõige soojem. On jäänud sisse selline komme, et juunis ja juuli esimesel poolel ma puhkust kunagi ei võta. See on ka psühholoogiliselt parem, kui sa soojal ajal tead, et puhkus on veel ees.

Juulikuu rikkus suve hea hinde
Suvele paneksin kokkuvõttes hinde 3+, ehkki tegemist oli keskmisest soojema ja enamasti ka kuivema aastaajaga. Miks siis mitte hea hinne? Sest suve õnnestumises pean ma kõige olulisemaks juulikuu ja natuke vähem augusti ilma, aga juuni pole nii oluline. Kuid tänavune keskmine tuli kõrge just tänu 3 kraadi normist soojemale juunile, mis sellegipoolest ei olnud Põhja- ja Lääne-Eestis ajutise külma mereõhu ning kogu ­Eestis tugeva tuule tõttu kuigi mõnus.  
Üllatav oli tänavu see, et tuule suund ja paljudel juhtudel ka rõhkkondade asend ei olnud tervikuna sel suvel soodne, kuid ilm püsis keskmiselt ikka soojana. Näiteks juunis puhus vähemalt pooltel päevadel kirdetuul, mis peaks tooma külma, aga ei toonud. Samuti saabus meile kahel korral soojus hoopis lääne- ja edela­tuultega ning ilusa ilma püsimiseks soodsaimad asendit ehk idas paiknevat kõrgrõhkkonda nägime ilmakaardil üliharva.
Kui rääkida puhtalt numbritest, siis tänavune suvi oli mullusega väga sarnane. August, mis eelmisel aastal oli 0,3 ­kraadi normist soojem, tuleb tänavu ilmselt samasugune, sest vahe oli vaid selles, et eelmisel aastal püsis kuu esimesel poolel jahedus kauem, aga tänavu lõppes soojus varem ära. Kuid jällegi täitus tavapärane reegel, et kui südasuvel palavust napib, siis tuleb augusti teine pool suhteliselt ilus. Neil aastatel, mil meil juulis ja augusti algul valitses suur kuumus (näiteks 2010, 2014), oli augusti lõpp väga kesine. Nii et valida on kahe vahel: kas ilus ja väga soe südasuvi või pikem ja ühtlasema ilmaga suvi. Tänavune oli sarnasem teisele variandile.
Sademetega on nii, et tänavu oli vihma rohkem kui mullu, aga tunda see eriti ei andnud. Põhjus ikka selles, et palju vihma andsid ühekordsed ja peamiselt äikesega seotud paduvihmad. Samal ajal vihmapäevade või ka sajuste tundide arv ei olnud sel aastal kõrge nagu eelmisel aastalgi. Visuaalse mulje järgi polnud tänavune aasta küll eelmisest sajusem, aga ilmajaama numbrid näitavad siiski muud. Kuid peab üldiselt mainima, et kui keskmisest temperatuurist (kas on soojem või külmem kuu) on üsna lihtne aru saada, siis sajumillimeetreid kokku lugeda on märksa keerulisem.

11 aastat sooja septembrit
Kas teate, mille poolest on september praegu Eesti ilmastikus eriline, kui silmas pidada viimast kümnendit? Asi on selles, et alates aastast 2009 on september olnud 11 aastat järjest (!) normist soojem. Ühtki teist sellist kuud meil pole. Keskmiselt on viimased 11 aastat olnud üpris soojapoolsed, aga ülejäänud kuud ikka vähemalt 2-3 aastal või rohkem olnud normist jahedamad.
Kui rääkida nüüd seadus­pärasusest, siis mängides pokkeri­automaadil, kus võidu kahekordistamiseks tuleb ennustada kaardi suurust ja masin on 11 korda järjest andnud välja suurema kaardi, tahaks vajutada väikest, sest kaua see rida ikka kestab? Teine mõte on aga selline, et kui niisugune rida järjekindlalt kestab, siis võib-olla ongi meie kliima muutunud ja septembrid seadus­päraselt soojenenud.
Ühel juhul tuleks ennustada, et tänavu tuleb lõpuks ometi jahe september, aga teisel juhul tendentsiga kaasa minna. Ennustusportaalid arvavad, et kaks dekaadi kestab Eestis 16-20 kraadine päeva­temperatuur, mis eeldab keskmisest veidi soojemat septembrit. Olen kindel, et septembri esimesel dekaadil ei tule sellist soojust nagu mullu, mil viiel päeval oli 25 kraadi või rohkem. Aga eelmisel aastal läks kuu keskel jahedaks ja kahe nädala jooksul püsis päevasoojus 10-15 kraadi vahel. Sellest omakorda ­peaksime tänavu olema natuke kõrgemal.
Ja nii tulebki välja, et võib-­olla on meil Eestis tänavu neli kuud järjest (juuni – september) temperatuur vaid kümnendike võrra erinev mullusest, ainult et sooja- ja külmaperioodide vahekord ja ajastus pole täpselt sama.
Ei usu ka seda, et meil nüüd järsku ilm väga vesiseks muutub. Pigem on septembri sademete hulk normist madalam. Nii et üsna tavaline september on meil tulemas.

 



Vaadatud 366 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi