Palju lapsi soovinud naine leidis kahe lapsega mehe, kes rohkem lapsi ei soovinud.
Suurest neljalapseliset perest Mari elu oli nii läinud, et 36aastaselt oli ta pärast kahte purunenud kooselu ja mitmeid lühemaaegseid suhteid üksi.
Tema mõlemad elukaaslased olid kooselu ajal muudkui öelnud, et ootame veel lapsega aasta või kaks, kuni elu on kindlama järje peal. Selle aja peale aga hakkasid suhted ise kriisi poole liikuma ja Mari ei soovinud siis ka ise enam last tema jaoks nii ebakindlate meestega.
Mari hakkas mehele kohe meeldima
Mari oli ikka paarile lähemale sõbrannale rääkinud, et tema tahaks ka ikka suurt peret, kolme või isegi nelja last. Aga ta tundis ju hästi, et aastad töötavad nüüd kiiresti tema kahjuks. Mari elas koos emaga kolmetoalises korteris, sest nad said hästi omavahel läbi ja tal polnud kiiret kodust põgenemisega. Ja suurt pangalaenu ka ei tahtnud võtta.
Siis viis elu ta kokku Hendrikuga, kellele Mari hakkas meeldima kohe esimesel kohtumisel tuttavate juures. Mees hankis Mari telefoninumbri ja hakkas Marile helistama ning seejärel külas käima. Mari oli meelitatud mehe tähelepanust.
Hendriku naine oli kolm aastat varem vähki surnud. Mees kasvatas üksi, täpsemini koos oma vanematega, nende kahte algkooliealist last.
Perenaine mehele ja kahele lapsele
Mari kolis Hendriku juurde ja temast sai kiiresti tubli perenaine. Mari toimetas kogu aeg majapidamises, tegi süüa ja koristas ning tegeles ka lastega ja nende kooliasjadega.
Peab ütlema, et Hendrik ei olnud kodus eriti töökas, vaid armastas pigem mugavat elu. Õhtuti meeldis talle õlletada ja telekat vaadata. Kuna lapsed vaatasid oma asju pigem arvutist, siis Hendrik oli teleri ainult endale ja erinevatele spordiülekannele hõivanud. Maril oli väga kahju, et ta oma paari sarja enam ei näinud.
Mari oli pedagoog ja suvevaheeagadel käis Soomes tööl, et perel rohkem raha oleks oma maja kõpitsemiseks. Seegi nõudis palju palumist, et Hendrik oma majas WC poti välja vahetaks või vannitoa seinad uuesti ära laseks plaatida.
Lastemõõt on täis
Mari tegi ka sellest juttu, et ta tahaks last, aga Hendrik leidis, et tema rohkem lapsi ei taha, et tema mõõt on täis. Nii ütleski, et tema lastemõõt on täis.
See oli Marile šokk, aga ta jäi ikka Hendriku juurde ja proovis niisuguse saatuse ja elukorraldusega leppida.
Mari sai Hendriku lastega hästi läbi ja need respekteerisid teda ja võtsid teda justkui emana, kuigi hüüdsid ikka Mariks. Ühel õhtul, kui Mari ütles poistele, et koristage nüüd oma asjad põrandalt ja toolide pealt ära, tõstis Hendrik ootamatult häält, et sina minu lapsi ei keela ja ei sunni midagi tegema. Mari proovis uuesti oma saatusega leppida, aga solvumine oli seekord nii tugev, et ta kolis ema juurde. Esialgu ajutiselt, mõtles ta.
Koju ema juurde tagasi
Ema rääkis nüüd talle, et tal oli kogu aeg kõrvalt valus vaadata, kuidas tütar niimoodi oma elu sellise loodriga raiskab, aga ema sisendas endale, et igaüks elab ikka ise oma elu ja sellest tänitamisest poleks miskit kasu. Muidugi oli emal nüüd hea meel, et Mari Hendriku orjamise lõpetas. Mari tagasiminekumõtted kadusid kiiresti, kuigi Hendriku poiste peale ta ikka mõtles.
Mari kartis kõige rohkem, et äkki ta ei saagi kunagi püsivat peret ja lapsi. Aga juba mõne kuu pärast kohtus ta juhuslikult ühel seminaril Matiga, linnas tööl käiva ettevõtliku maamehega. Mati oli lausa Hendriku vastand. Erakordselt töökas mees, kes Marile lausa mõistetamatutel põhjustel polnud naist leidnud. Mati ise põhjendas, et kui mõne naisega suhe tõsisemaks läks ja nad tema majapidamisega tutvusid, siis läks neil sinna kolimise isu ära.
Mati toimetas kodus kogu aeg ja nägi ilmselt hea meelega, et naine teeks sama. See oli just see, mida Mari oli oodanud. Nüüd ootavad nad oma esimest last ja on väga õnnelikud. Mees on valmis saama ka kolm last, kui Mari tervis sellele vastu peaks. Mari ema aga mõtleb, miks nad ometi ei oleks võinud varem kohtuda.