Paparatso: Venemaa ja Krimmi vaheline sild kirjutab ajaloo ümber

07.10.2018 22:20
Helen Mandel Fotod: Neeme Reinjärv
Kommentaarid
0
Foto:

Uudishimulik fotograaf käis ja uudistas, ­kuidas Krimmi silla ehitamine areneb ja kas välisriikide boikott muutis midagi.

Vaatamata sellele, et kogu vabama maailma jaoks on Krimmis toimuv selge sõjaline rünne Venemaa poolt Ukrainale, näitab suur sillaehitus, et need teemad jäävad ajaloolastele lahti kirjutada, Krimm aga tõenäoliselt jääbki Vene Föderatsiooni osaks. Peale venelaste endi on sellega rahul ka paljud Krimmi tatarlased, kes parema meelega alluvad Venemaale kui Ukrainale.
Asjaolu, et sildu ehitavad välisfirmad vene tellijat boikoteerida otsustasid, ei ole midagi muutnud. Sillast on neli rida autoteed valmis ning raudteesilla ehitus käib täie hooga.
Sillaehitus on muutnud märkimisväärselt kohalikku teedevõrku: kui praam käis, oli Port Kavkaz sadamast Anapasse 60 kilomeetrit, silda kasutades aga ainult 40. Nii et võib öelda, et teedevõrk on tuntavalt nihkesse läinud.
Ehitus käib 24 tundi ööpäevas ja puhkepäevadeta. Sild on sõitjatele tasuta ning Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin on pidulikult kinnitanud, et sõiduautodelt ei hakata kunagi sillamaksu koguma. Siiski tuleks ära märkida, et kui Moskvast Sevastoopolisse sõitma hakata, siis teekonna jooksul tuleb ca 2000 rubla eest tasulisi teid.
Praegused neli sõidurida on mõeldud ainult sõiduautodele ja mootorratastele. Veokid sealt veel üle ei sõida. Praamiliiklus teeb Krimmi toiduga varustamise ebamõistlikult kalliks: Moskvas maksab arbuusikilo 15 rubla, Krimmis aga 45. Kesk-Ukrainas asuvas Umani linnas maksab tomatikilo 40-50 rubla, Krimmis aga 180.
Kallid hinnad ning funktsionaalne, kuigi arhitektuuriliselt mitte ilus sild ei vähenda siiski turistide tungi Krimmi. Puhkajaid oli pehmelt öeldes meeletult, ehkki siiski vast mitte nii palju kui Odessas, mis on sõna otseses mõttes turistidest pungil.
Nii et, meeldib see kellelegi meist või mitte, kuid üle Euroopa lainetanud boikotid ja avalik hukkamõist pole Vene ja Krimmi vahelist majandamist märkimisväärselt muutnud, kuid Krimmi poolsaare infrastruktuur on arenenud küll .



Vaadatud 1067 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi