Pärnu poliitikute nääklus jätab Eesti ilma miljonitest eurodest

Palju labast võimuvõitlust kohalikus volikogus läheb nii Pärnu linnale kui ka Eestile tervikuna ülimalt kalliks. Kes hämab ja kes kaitseb pärnakate huve, on aga praegu veel ebaselge.

Pärnust on saamas Eesti tülipealinn! Sellist vabariiklikku ning otsapidi Euroopasse ulatuvat mahlakat koalitsiooni­tüli juba igal omavalitsusel ette ­näidata ei ole.
Probleemide keskmes on plaanitav uus autosild ja tulevane sillakoridor, mille eesmärk on ühendada Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Laiale tänavale jõuaks sillakoridor plaanide praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel.
Plaan on ilus ning silla­kavand veel kaunim. Parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja Ehitusfirma Fidele Ehituse OÜ võistlustöö „Luik“. Rannalinnale nii sobiva lahenduse keskmeks on sillakaared, mis paistavad kaugelt lendutõusva luige tiibadena.

Volikogu esimees põhjab poliitikute väiklust
Skandaal lahvatas Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku avalikust kirjast tema sotsiaalmeedia seinal.
Korobeinik andis teada, et “Tänase valitsuskabineti päeva­korras oli Pärnu uue silla ehituse rahastus Euroopa Liidu vahenditest summas 8,6 miljonit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus blokeeris selle Pärnu ekslinnapea ­Toomas Kivimäe palvel. Sama ette­panek oli valitsuse laual viimase poole aasta jooksul mitu korda – eelmise koalitsiooni ajal blokeerisid seda Isamaa ministrid Pärnu volikogu eelmise esimehe Andres Metsoja palvel.
Tegemist on Euroopa Liidu (mitte Eesti maksumaksja) rahaga, mis on eraldatud konkreetselt Pärnu uuele sillale. Kui jätame selle kasutamata, siis tagastab Eesti riik selle Brüsselisse. Ükski teine Eesti omavalitsus ei jõua enam projekti esitada, raha peab olema kasutatud paari aasta jooksul. Pärnu ja Eesti riik jäävad 8,6 miljonist ilma.
Mis on Toomase kummalise käitumise põhjus? Väga lihtne. Sillaraha “vabastamise” hind on Reformierakonna võtmine Pärnu koalitsiooni. Kuid vaatame tõele näkku – praegune Pärnu koalitsioon toimib hästi ka ilma Reformierakonnata. Partnerite vahel peab olema usaldus ja ma ei usu, et sellest väljapressimisest saab suurepärase sõpruse algus. Valimisteni on pool aastat ja küll siis valijad ise otsustavad, keda nad tahavad järgmises linnavolikogus näha. Ei saa ju välistada, et Reformierakond ja Isamaa võidavad valimised ja sillakoalitsiooni asendab Pärnus väljapressijate koalitsioon.”
Andrei Korobeinik paneb oma postituses Toomas Kivimäele südamele, et kodulinna hävitades on võimule raske pääseda.
„Sul oli võimalus ajalukku minna eduka Pärnu linna juhina, selle asemel jäävad aga inimesed mäletama neid miljoneid, mida Sa Pärnult ära võtsid. Uus sild aga tuleb meie linna niikuinii, seda projekti Sa pidurdada ei suuda! Toomas ja Andres tulevad ja lähevad, uus sild aga jääb Pärnusse sajanditeks. Väiklased poliitikud ei peata meie linna arengut.”

Unistusest sai poliitiline malakas?
Pärnakas ning isamaalasest riigi­kogulane Andres Metsoja aga arvab toimuvat asjaajamist analüüsides, et valitsev koalitsioon Pärnus tegelikult ei soovigi päriselt silda ehitada.
„Hea suur poliitiline unistus kipub poliitiliseks malakaks ja unistuseks paremini sobima. Tava­kohaselt otsitaks ju ühisosa ja edasiminekut. Täna aga pigem vastandumist ja süüdlasi.”
Metsoja sõnul on kummaline teada saada, et tema isik ja kogu Isamaa on süüdi selles, et ligi 9 miljonit sai eelmise koalitsiooni ajal hea algatusena riigi osana kokku. „Juba siis arvasime, et tegelik toetusvajadus on palju suurem, aga usaldasime linnapea arvamust ja kalkulatsiooni,” selgitab ta.

Linnapea: ­„Isamaa töötas vastu!”
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ei kuulu ühessegi erakonda, valimistel on ta osalenud Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas.
Linnapeana kinnitab Kosen­kranius, et tüli silla pärast sai alguse justnimelt Andres Mets­ojast ja Isamaast.
„Pärnu linnavalitsus on viimased kaks aastat väga jõuliselt tegelenud Pärnu uue Raba-Lai tn silla rajamisega ­Pärnusse. 2019. aastal kehtestasime Pärnu Raba-Lai ­silla detail­planeeringu, mis on ühiskondlik kokkulepe rajada Raba-­Lai tn joonele Pärnule uus sild. Samal aastal korraldasime arhitektuurikonkursi uue silla lahenduse saamiseks ja selle võitis noorte arhitektide meeskond oma tööga „Luik“. Äärmiselt graatsilise ja samas lihtsa silla osad autorid on ise pärnakad.
Eelmise aasta kevadel hakkasime otsima silla projekteerijat ning lisavõimalusi rahastuse leidmiseks.
Sel ajal oli meil koalitsioonis Andres Metsoja juhitav Isamaa, kes nähes, et sild võibki lähiajal reaalsuseks muutuda, hakkas uue silla ideele vastu töötama. Isamaa seisukoht oli tollal, et kolmandat silda pole vaja: nende ettepanek oli, et ehitame parem Raba tn otsa jalakäijate silla ning paneme aastaks Kesklinna silla remonti ja ehitame Kesklinna silla laiemaks ning siis polegi uut autosilda vaja!
Sellest tekkis koalitsioonis nii suur tüli, et Andres Mets­oja juhitav Isamaa hakkas koalitsiooni lõhkuma, läks opositsiooniga läbi rääkima võimu­pöörde ettevalmistamiseks. ­Märtsis avaldasid nad  linnapeale umbusaldust, et n-ö uue silla toetajad kukutada. Paraku läks teisiti ja Isamaa jäi ise Pärnus opositsiooni ning tekkis uus, nn Sillakoalitsioon.”

Raha sillaehituseks on olemas
Romek Kosenkranius selgitab, et eelmise aasta kevadest alustas linnavalitsus ehitusprojekti ettevalmistamist. „Leidsime riigihankel projekteerija, kes tänaseks on valmis teinud silla eelprojekti ja koostab põhi­projekti, ehitusprojekt on saanud erinevatest ametkondadest heakskiidu ja praegu käib ehitusloa taotlemine. Kui ehitusluba käes, alustab linn riigihanget ehitaja leidmiseks ja tahame silla ehitusega alustada käesoleva aasta suvel.
Projekteerija on teinud ka korduvalt ehitusmaksumuse arvestuse. Viimane täpsem arvestus on, et sild koos uute ühendusteede ja ringidega maksab kokku 27,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga).  Selleks oleme juba eelmine aasta teinud taotluse 2014–2020 kasutamata jäänud euro-rahade jäägile summas 8,7 miljonit eurot ja lisaks oleme riigi 2022. a. eelarvest taotlenud 8 miljonit eurot ja linnaeelarvesse on juba tänavu planeeritud 10,5 miljonit eurot.
Minu meelest on 8,7 miljonit väga suur summa ja sellest on palju abi uue silla ehitamisel ning mul on hea meel, et Pärnu kvalifitseerus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projekti taotluse nõuetele ning esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
Pärnu linna laenukoormus oli 2020. aasta lõpus 16,7% ja lubatud on omavalitsustele 60% ja ajutiselt kuni 80%, seega suudaks linn silla valmis ehitada ka siis, kui euro-raha ei anta. Mina loodan aga väga, et riigikokku valitud Pärnu saadikud ikka toetavad Pärnu arengut ja ei seisa vastu euro-rahade tulekule Pärnusse ning Pärnu uus Raba-Lai autosild saab lähiajal ka euroraha toetuse,” hindab ta.

Reformierakondlane: ­„Linnapea valetab!”
Linnapea Romek Kosenkraniuse jutt kõlab vähemalt linnajuhtimisega mittetegeleva kodaniku jaoks selgelt ja ausalt, kuid Pärnu Linnavolikogu liige, reformierakondlane Irina Talviste ütleb, et tegu on lausa valetamisega.
„Jutt ei vasta tõele,” kinnitab Irina Talviste. „Reformierakond ei hoia 8,6 miljonit Euroopa Liidu raha kinni. Pärnu linnavalitsus ei ole linna kodanikega aus!”
Irina Talviste põhjendab oma väidet nii: „Kui Pärnu linn võtab vastu 8,6 miljonit Euroopa Liidu raha, teeb ta seda meetmest, kus peab vähendama autostumist Pärnu kesklinnas. See tähendab, et Pärnu linn on juba teinud ettevalmistused ning ka projekti selleks, et tänane kesklinna sild jääb tulevikus (uue kolmanda silla valmimisel) kasutusele vaid ühistranspordile ja jalakäijatele ning jalgratastele. Volinikele on seda projekti juba ka tutvustatud.”
Talviste kinnitab, et Reformierakond ei ole selle poolt, et kesklinna silla liiklus 8,6 miljoni vastuvõtmisel muutub.
„Pärnakad on alati soovinud kolme silda kui see raha vastu võetakse, siis jääb pärnakatele autodega jõe ületamiseks ikka vaid kaks silda. Kas see on siis pärnakate soov?” küsib ta retooriliselt ning lisab, et Reformierakonna soov on, et Pärnus oleks kolm silda.
„Tänase linnavalitsuse plaan on kaks silda linna kodanikele autodega jõe ületamiseks ja üks sild vaid ühistranspordile ning jalakäijatele/jalgratturitele.”
Kummalisel kombel soovitavad Irina Talviste ja Andrei Korobeinik vähemalt ühes punktis üht ja sama – tuleb küsida linnaelanikelt.
Siinkirjutaja ei saa aga aru, miks seda siis senini tehtud pole. Kuidas suur sillatüli lõpeb ning kas 8,6 miljonit eurot jõuab Pärnu linnaruumi või mitte, on praegu veel keeruline öelda.