Piusa Jussi ilmaennustus: kas jaanid tulevad kuumad?

Kõigepealt sellest, et suutsin õigesti ennustada: maikuus piisas üle 20-kraadiste päevade lugemiseks ühe käe sõrmedest. Peaaegu poleks sõrmi üldse vaja läinud, sest Tallinnas oli vaid 28. mail +22 kraadi ja veel ühel päeval ümardatult 20 kraadi, aga võis ka olla 19,8. Seega üks päev päästis ja sõrme läks vaja.

 Reeglina on mais neid kuumi päevi ikka tulnud, aga see nii suur üllatus ka pole, et tänavu jäi kogu Eesti lehekuu kõige soojemaks Viljandis 28. mail mõõdetud 23,2. Näiteks 2020. aastal oli maksimumtemperatuur isegi madalam (22,4). Põhimõtteliselt on meil viimase seitsme aasta jooksul olnud vaid üks väga soe maikuu ja see oli muidugi mullu. Siis oli mai teine pool totaalselt palav. Isegi suvel ei tulnud nii mõjusat soojaperioodi.

Ilma hüppeliste muutusteta

Sademeid tuli lõpuks 11% üle normi, aga arvan, et peamiselt Lõuna-Eesti vihmasadude arvelt. Tallinnas sadas tänavu mais normist vähem. Üldiselt on selline ilm taimekasvuks pigem soodne, kui öökülmad poleks nii kaua kestnud. Mai peakski olema pisut keskmisest jahedam ja natuke niiskem. Kuid põhiliselt kehtib selline ilmaseadus teraviljade ja kartuli kohta.

Maikuus ei toimunud ühtki hüppelist ilmamuutust. Peaaegu igal aastal esineb meil kevaditi neid palju, aga tänavu jäid kõik sellised hüpped aprillikuusse. Praegu on aprilli maksimum +27,8 kraadi ikka üle löömata ja on täiesti võimalik, et isegi juunis seda numbrit üle ei lööda.

Dekaadide ilm oli aga selline, et esimesel dekaadil päeval Tallinnas 5 kuni 11 (erand 2. mai +17ga), teisel dekaadil 10 kuni 17 ja kolmandal 13 kuni 22 kraadi. Tartus suuri erinevusi polnud. Keskmisega võrreldes olid esimesed kaks dekaadi paari kraadi võrra külmemad ja kolmas napilt soojem. Ilmateenistuse ametlik number oli 1,2 kraadi normist madalam, mis peaks eelnevat arvutust tõestama.

Paha on aga see, et tänavu on esimese viie kuu ilm üsna sarnane 2017. aastale, mil ka kolm esimest kuud olid keskmisest soojemad, aprillis tuli üks külmalaine (ainuke erinevus, et kuumad päevad jäid 8 aastat tagasi ära) ning mais oli teine pool keskmisele lähedane ja esimene pool külmem. Miks see on paha? Sest suvi tuli 2017. aastal valdavalt sajune ja jahe. Analoogia põhjal peaksime me seega olema teel keskmisest külmema suve suunas. Aga mis siin imestada, sest pärast 2017. aastat ongi meil kõik suved olnud kas soojad või napilt keskmisest soojemad. Millagi peaks tulema ka kehvem suvi, ehkki seda keegi ei soovi.

Kust peaks tulema sooja?

Esimene suvekuu on juuni, aga klimaatiliselt algab Eestis suvi ööpäeva keskmise tõusuga üle 13 kraadi. Viimasel nädalal on ilm jäänud selle “maagilise” 13 lähedale, mõni päev veidi üle, mõni päev alla. Kas klimaatiline suvi ongi alanud? Vastus sõltub sellest, milliseks jääb ilm juuni esimesel dekaadil. Kui samasuguseks või soojemaks, on suvi alanud. Ehkki nadilt, sest numbrid vaevu ületavad 13-kraadise keskmise.

Praegust ennustust ei tahaks nagu uskudagi. Mitte sellepärast, et oleks kohutavalt külm või meeletult palav. Vastupidi, ilm peaks püsima ühtlaselt 17 ja 22 kraadi vahel ning seda juuni algusest lõpuni. Jutt on siinkohal päevastest temperatuuridest, mitte ööpäeva keskmisest. Aga juunis oleks see suur ime, kui kraadid nii ühtlaseks jääksid.

Ometi on selleks imeks teatud eeldusi ja seda meie praeguse ilmakaardi tõttu. Kuumust ei ole pärast aprilli meie lähedale veel sattunudki. Ka Kesk-Euroopas on temperatuurid jäänud mõõdukaks, aga seal tähendab see meiega võrreldes 3-4 kraadi rohkem. Kuid 25st plusskraadist enamat pole mais ega juuni algul olnud ka Saksamaal ega tema naaberriikides (kui välja arvata Prantsusmaa, mis ulatub kaugele lõunasse). Õhk, mis Eestisse liigub pärineb kas Skandinaaviast või edela poolt, kuid kuskil pole näha mingit võimast kõrgrõhkkonda.

Eesti ilmateenistuse prognoosis on kirjas, et kuu teisel poolel mõni 25-kraadine või soojem ilm ikka tuleb. Nojah, tõenäosus on selleks päris suur, sest kui räägime ühest-kahest päevast, võib mingi eriline õhumass korraks meile jõuda. Aga olen kindel, et pikaajalisest soojaperioodist tänavu juunis rääkida ei saa. Vaadake ka loo pealkirja, mis on inspireeritud kunagisest lööklausest “Karskus elunormiks!”

Vihma parajalt palju

Ilmselt läheb samamoodi samm-sammult soojemaks nagu mais, aga need sammud on väiksemad, sest juunis peabki temperatuur hakkama aeglasemalt tõusma kui kevadel. Niisiis: esimesel dekaadil 16 kuni 21, teisel 18 kuni 22, kolmandal 19 kuni 24. Midagi sellist.

Vihma tuleb kindlasti rohkem kui mais, sest õhumassid on peamiselt atlantilised. Aga ka selles osas ei ole äärmusi näha. Kindlasti ei tule vihmaperioodi, kus mitu päeva hommikust õhtuni sajaks. Pigem on juunis ka kuivi päevi päris piisavalt, aga vihmaseid päevi rohkem. Arvan, et regionaalselt on Eestis tänavuse juunikuu ilm samuti ühtlane. Mere mõju on rohkem tunda siis, kui sisemaale jõuab kuumus. Aga poolsooja/pooljaheda ilmaga ei hakka merebriis puhuma ja Tallinnas/Tartus jääb ilm sarnaseks või siis Taaralinnas kraad soojemaks, mis on täiesti normipärane vahe.

Tervet suve ma veel ei ennusta, aga usun, et soojaperiood tuleb ja kindlasti algab enne 10. juulit. Võib-olla meil siiski nii kehva suve ei tule kui aastal 2017.