Põletatud nõia vari pole Viru-Nigula kohalt kadunud

24.02.2019 19:15
Lauri Nokkur
Kommentaarid
1
Foto:

Viru-Nigula tundub ­siinkirjutajale trööstitu paigana – jumala poolt hüljatud, kui nii võib öelda. Aga 1640. aastal oli see koht päris ­saatana käes.

Selle paiga sünge aura mõistmiseks tuleb mõtteis kanduda päris kaugele ajalukku: 1640. aastal oli Viru-Nigulas nõiaprotsess toonase teadjanaise Kongla Anni üle, keda süüdistati Pada mõisniku Hermann Billngshauseni väikese lapse, paarikuise beebi nõiakunstiga mõrvamises.
Anni tütar oli olnud väikese mõisapreili ammeks ja Ann oli külastanud eelneval õhtul oma tütart lapse kambris. Järgneval ööl oli laps haigestunud ja kahjuks hommikul surnud.

Nähtamatu koer ja tuulispask
Ann võeti ette. Toonased ülekuulamismeetodid olid äärmiselt jõhkrad nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Arvatavasti selleks, et vältida oma tütre kohtu alla andmist, tunnistas Ann üles nii lapse mõrva kui kui ka Varudi mõisa põlengu. Lapse oli ta tapnud nähtamatu koerana, minnes lapse kambrisse tagasi ja puudutades last kolm korda sauaga. Mõisa põlengu oli ta korraldanud tuulispasana.
Ent juba siis oli eestlase tegelikuks mõrvariks, täpsemalt küll tema peale koputajaks tihti pigem rahvuskaaslane, kui baltisakslasest mõisnik, kes kohalikest oludest ja inimestest tihtipeale mitte midagi ei teadnud.
Juba enne, kui see õnnetu laps suri, käisid külaelanikud kirikuõpetajale ja ka mõisnikule rääkimas, et nende külas on kuri nõid, kes põhjustab külaelanikele kannatusi. Nii et kui rääkida ainult kiriku ja mõisa kuriteost, siis esimese seemne külvas omaküla rahvas ise ning kirik ja mõis viisid lihtsalt asja lõpuni
Väikeste laste surm oli toona küllalt sage, vaevalt oleks mõisas sellesse loose nii traagiliselt suhtutud, kui ei oleks tulnud eelnevaid vihjeid, et piirkonnas tegutseb nõid.
Varudi mõisa põleng oli juhtunud pool aastat varem ja sellesse suhtuti kui õnnetuse, aga siis tulid vihjed ja leitigi süüdlane.

Viha võõra vastu
Veidi veel ajaloos kaevates jõuame lähemale sellele, miks külarahvas Kongla-Anni ei sallinud.
Pole midagi uut siin päikese all – Ann oli sisserändaja, võõra rahvuse esindaja! Tulnud Eestisse Soomest, Viiburi lähistelt.
Kas see võis olla põhjus, miks tema tütar mõisa tööle sai? Mõisniku jaoks oli soomlane ehk eestlasest pisut ülegi, samas aga tekitas mõisateenija koht külarahvas kadedust, mis ilmselt võõraviha veelgi võimendas.
Loomulikult jääb oletus, et võõraviha ja töökadedus olid pealekaebamise põhjuseks, üksnes ajalooliseks fiktsiooniks. Samas on sellele ka küllalt raske vastuargumente leida, liiatigi kui samalaadne retoorika veel tänapäevalgi Eestimaal üsna tavaline on.



Kummaline ettevõtmine kaasajal
Kongla Anni nõiaprotsessi 1640. aastal tuleb aktsepteerida kui üht ajaloosündmust paljudest.
Viru-Nigula rahvas aga proovis vana nõiapõletust läbi mängida ka sellel sajandil, 2006. aasta 2. mail.
SA Virumaa Muuseumid, EELK Viru-Nigula koguduse ja Viru-Nigula valla korraldatud tseremoonial korrati toona sümboolselt 366 aasta eest toimunud tulemõrva ning põletati nukk.
Hirmutavale tseremooniale reageeris maausulisi koondav Maavalla Koda, mille esindajad pöördusid toona suisa Kaitsepolitsei poole.
Kiriku esindajad tegid seepeale kiire vähikäigu, andes teada, et neile tuli nuku põletamine suure ja ebameeldiva üllatusena. Ainus seos muuseumi korraldatud põletusriitusega olla olnud asjaolu, et pastoraadis asub valla muuseum ning kiriku esindaja peab andma allkirja, et on ürituse korraldamisega nõus. Kirik andnud aga allkirja nii, et ürituse sisusse ei süvenenudki.

Vaadatud 1240 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Eestil läks hästi

Kui terves Eestis põletati aegade jooksul ca 80 nõida, siis nt Saksamaal on külasid, kus sajandite vältel põletati 500 nõida- ühes külas. Inglismaal likvideeriti kenade naiste genofond, sest inetud ikka "nägid" kuidas ilusad mustaks kassiks moondusid, Saatana endaga suguakte sooritasid ja muudki, mille peale ilusad ära põletati.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi