Psühhiaater: vaimuhaige võib olla hoopis terve inimene, kes on deemoni küüsis

New Yorgis töötav juhtivpühhiaater tunnistas hiljuti, et mitmed tema vaimselt haiged ­patsiendid võivad tegelikult kannatada hoopis deemonite käes.

Richard Gallangher, kes töötab New Yorgi Ülikooli psühhiaatriakliinikus, teatas hiljuti, et on isiklikult kokku puutunud deemonitega ning on nüüd veendunud, et vaimselt haiged patsiendid vajaksid ravimite asemel hoopis deemonite väljaajamist.
Gallangheri sõnul sai kõik alguse sellest, kui ta 1980ndatel kohtus satanistiga, kes nimetas ennast nõiaks, käis riides nagu nõid ja värvis silmad süsimustaks. „Meie mitmes jutuajamises nimetas ta ennast Saatana järgijaks ja tema kuningannaks.“
Gallangher lisas, et ta on tugevalt teaduse „usku“ ja armastab ajalugu, õppides psühhiaatriat mainekas ülikoolis Princetonis ja õppides ka Yale'is ning Columbia ülikoolides psühhiaatria tõdesid, oli ta ühe preestri jaoks loogiline valik, kui viimane tuli, et küsida nõu tunnustatud arstilt. Vaimulik soovis minu arvamust, kas antud naine on vaimselt haige. Tol ajal oli üle riigi levinud hirm Saatana ja satanistide ees, viies rahva lausa masshüsteeriasse. Olles ise väga skeptiline Saatana olemasolu osas, nõustus arst naisega kohtuma. „See naine oli müstika mulle! Miski mu teaduslikus treeningus ei suutnud seletada, kuidas ta teab asju, mida ta teab? Näiteks suutis ta välja tuua mu sisemised sügavad hirmud, mida ei tea keegi peale mu enda. Samuti teadis ta mu ema surmast ja võitlusest vähiga ja ise seda, mis vähki mu ema põdes. See on info, mida ei tohiks küll laiem avalikus teadav, veel vähem see eraldatuses, minus ja mu perest väga kaugel elav naine.“
Mitmed preestrid kirjeldasid arstile, kuidas nad olid „vaimude välja ajamisel“ kuulnud naist rääkimas mitut erinevat keelt, sealhulgas ka ladina keelt. „See ei saanud olla psühhoos. Ainus, millega oskan seda seletada, on see, et tegemist on millegi paranormaalsega.“ Arst uskus, et naine on deemoni võimuses.
Preester, kes palus Gallangheri appi, oli üle maa tuntud kui väga kogenud kurjade vaimude ja deemonite peletaja, erudeeritud ja mõistlik mees. „Ma ütlesin talle, et vaatamata mu katoliiklikule lapsepõlvele ei usu ma mingit hookus-pookust.“ Selle peale olevat vaimulik vastanud „Selletõttu me teid kutsusimegi, kuna teadsime, et teid ei saa lollitada ja tahtsime kindlad olla, kas ta on haige või deemoni küüsis.“
Gallangheri sõnul saigi just sel momendil alguse nende partnerlus. Nüüdseks on mehed juba ligi 30 aastat koos töötanud üle 100 juhtumi osas, et teha kindlaks, kas subjekt kannatab deemoni küüsis või on lihtsalt vaimselt haige. Arst nendib, et kuigi enamiku juhtumite puhul on siiki tegemist vaimselt haige inimesega, on paljud ka deemonite poolt vaevatud oldud. „Ma tean, kuidas see võib tunduda, kui tunnustatud ja haritud psühhiaater ütleb, et inimene ei ole vaimselt haige, vaid deemonite poolt vaevatud. Jah, ma tean, kuidas see kõlab, kuid minu profesionaalne arvamus on selline ja kõik, mis võimalik, tähedab seda.“
Kas tõesti on võimalik olla haritud psühhiaater ja uskuda deemonitesse ning „kurjadesse vaimudesse“, kes võtavad inimeste kehasid üle? „Enamus mu sõpru ja kolleege ütlevad „Ei“, kuna neil puudub kontakt säärase maailmaga ja inimestega, kelle keha on deemoni küüsis, seega nende skeptisism, usk teadusesse ja arvamus, et paranormaalne pole tõsi, on täiesti normaalne.“
Ta lisab, et tema usk tekkis vaid selle tõttu, et aastatega on ta näinud piisavalt tõendeid deemonite olemasolu osas ning jälginud patsiente, kelle käitumine ja olemus on seletatav vaid deemonlikult.

Kes on kurjad vaimud ja kust nad tulevad?
Õpetuslikult on võimatu midagi kindlalt väita kurjade vaimude päritolu kohta. Piiblis on kinnitavaid tõendeid selle teooria poolt, et kurjad vaimud on langenud inglid. Kui Lutsifer heideti taevast alla uhkuse ja mässamise tõttu , võttis ta kaasa kolmanda osa taeva inglihulkadest. Neid langenud ingleid nimetatakse Piiblis kurjadeks vaimudeks ehk deemoniteks. Kõneldes variseridega rääkis Jeesus saatanast ja tema inglitest.

Mitut liiki kurje vaime on olemas?
Seda pole võimalik kindlalt teada. Jeesus käskis ühte deemonit nimetada oma nime ja sai vastuseks: “Mu nimi on Leegion, sest meid on palju”. Piibel räägib rüvedatest vaimudest, tummadest ja kurtidest vaimudest, kurjadest vaimudest, vale vaimudest, lausujavaimust, antikristuse vaimust, haiguse vaimust ja pajudest teistest.
Primitiivsetes paikkondades annavad kurjad vaimud endile sageli kohaliku paganausuga seotud nimesid. Vahel nimetavad nad endid endid loomade nimedega. Nende poolt vaevatud inimene žestikuleerib ja häälitseb sellele nimetusele vastavalt.
Saatan on ikkagi “valede isa” ning ega tema inglidki temast paremad ole. Et oma kohalolu varjata, võivad kurjad vaimud rääkida igasugust valet ja võtta enesele mistahes nimesid. Nad teevad end kellekski teiseks, et varjata oma päritolu. Kurja vaimu võib küll sundida oma kohalolu ilmutama, kuid ei tasu nõuda, et nad oma õiget nime ütleksid.

Mis vahe on kuradi ja kurjade vaimude vahel?
Piibel kasutab kuradi kohta mitut nime: saatan, Lutsifer, Beeltsebul. Alati on tehtud selget vahet selle ühe – kuradiks nimetatud isiku ja deemonite jõugu vahel.
Brasiilias ütlevad musta maagia harrastajad, et saatan, Lutsifer ja kurat moodustavad saatanliku kolmainsuse (Püha Kolmainsuse pilkamiseks). Igal neist olevat eri omadused ja nad tegutsevad eri viisil. Tegelikult on kurjad vaimud alamad olevused, kelle võim ei ole kuidagi võrreldav selle kujutletud saatanliku kolmainsuse võimuga.
Kurjad vaimud tegutsevad kurja teenistuses samal viisil nagu inglid hea teenistuses. Nad toimivad ikka oma isanda nimel ja kuuletuvad tema tahtele, kuid neil ei ole täit saatana väge ja nad ei tegutse samal viisil kui tema.
On väga tähtis mõista erinevust saatana ja tema kurjade vaimude vahel. Inimesed, kes on sattunud elama kellegi kurjast vaimust vaevatu lähedusse, on sageli asjatult hirmul, kujutledes, et saatan on ise kohal. Tõeliselt seisab nende vastas palju väiksem vaenlane – kuri vaim.
Halvim saatana ja kurjade vaimude segi ajamise tagajärg on selles, et mõningad peavad kurjade vaimude tööks neid asju, mis tegelikult on saatana teod. Nii hakkavad nad kurje vaime välja ajama sealt, kus neid tegelikult ei ole.

Mis vahe on kurja vaimu valduses olemise ja saatana rünnakute vahel?
Selle küsimuse valesti käsitlemine põhjustab tõsiseid probleeme. Lihtsalt öeldes on erinevus järgmine: kuri vaim hoiab inimest oma valduses, kurat aga avaldab survet. Esimeste rünnak tuleb seestpoolt, teise oma väljastpoolt. Saatan ei asu inimkehas. Jeesus ei ajanud kunagi saatanat kellestki välja. Seevastu ajas ta kurje vaime välja nendest, kes olid seestunud.
Saatana rünnakud on seevastu väga tõsiseks probleemiks jumala lastele. Meile esitatakse üleskutse: “Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.” . Meid pole kunagi kästud vastu seista kurjade vaimudele, sest nad ei oma mingit võimu Jumala laste üle.