Pühakute ööd tuleb vääriliselt tähistada
Halloween (lühenenud kuju ingliskeelsest nimetusest All Hallows' Eve ehk kõigi pühakute õhtu. Läänekristliku pühakutepäeva (1. november) eelõhtul 31. oktoobri tähistatakse Halloweeni peamiselt Põhja-Ameerikas.
Halloweeni jooksmine ehk trick-or-treating (kommvõi pomm) toimub 31. oktoobril. Ajaloolaste arvates on selle päeva juured tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides.
Halloween – kas hingedeöö või karneval?
Halloween ise on pärit paganlikest uskumustest. Vanal ajal peeti Inglise ja Iirimaal keldi traditsioonidest tulenevalt Samhain pidustusi 31. oktoobril, mida peeti suve lõpuks. Sel ajal külastasid surnud hinged oma kodusid ning liikus ringi erinevaid õelaid olendeid, näiteks vaimud, nõiad, mäetrollid, mustad kassid, haldjad ja erinevad deemonid. Seda päeva peeti parimaks ajaks tegelda abielu, õnne, tervise ja surma ennustamisega. Halloweeni loetakse peamiselt iirlaste pühaks. Iirimaal on see riiklik püha, mida tähistatakse ilutulestiku ja festivalidega ning lapsed saavad selleks ajaks koolist vaheaja, kuid paljudel tänapäevastel traditsioonidel on üsna iidsed alged.
Kostüümid ja õudusjutud
Erinevate kostüümide ja maskide kandmine tuleneb sellest, et sel ööl pidid ringi liikuma kurjad ja tembutajad vaimud. Sarnaselt poltergeistidele kippusid nad elavatega tembutama ning selle pärast oli hea end nende eest varjata. Neid kanti nii nende hirmutamiseks kui selleks, et vaimud neid ära ei tunneks. Lisaks sellele kasutati neid selleks, et jääda tundmatuks teistele paganlus-festivali külastajatele, ning seeläbi varjata oma osavõttu või et muuta oma isiksust ja olla suhtluses hingemaailmaga vastuvõtlikum. Loomakostüüme kanti ka selleks, et omastada mõni sellele loomale omane võime. Õudusjuttude rääkimisest sai traditsioon tõenäoliselt seepärast, et kui usutakse ringi liikuvatesse vaimudesse ja teistesse kurjadesse olenditesse, siis tulevad need juba loomulikult kaasa. Nende rääkimine tõi aga kaasa suurenenud uskumise nendesse olenditesse.
Jätkub ajakirjas...