Pühakute ööd tuleb vääriliselt tähistada

29.10.2021 12:05
ML
Kommentaarid
0
Foto:

Halloween'i jooksmine ehk trick-or-treating (komm või pomm) ­toimub 31. oktoobril. Ajaloolaste arvates on selle päeva juured ­tõenäoliselt paganlikes ja keldi rituaalides.

Halloween – kas hingedeöö või karneval?
Halloween ise on pärit paganlikest uskumustest. Vanal ajal peeti Inglise ja Iirimaal Keldi traditsioonidest tulenevalt Samhain pidustusi 31. oktoobril, mida peeti suve lõpuks. Sel ajal külastasid surnud hinged oma kodusid ning liikus ringi erinevaid õelaid olendeid, näiteks vaimud, nõiad, mäetrollid, mustad kassid, haldjad ja erinevad deemonid. Seda päeva peeti parimaks ajaks tegelda abielu, õnne, tervise ja surma ennustamisega.  Halloweeni loetakse peamiselt iirlaste pühaks. Iirimaal on see riiklik püha, mida tähistatakse ilu­tulestiku ja festivalidega ning lapsed saavad selleks ajaks koolist vaheaja, kuid paljudel tänapäevastel traditsioonidel on üsna iidsed alged.

Kostüümid ja õudusjutud
Erinevate kostüümide ja maskide kandmine tuleneb sellest, et sel ööl pidid ringi liikuma kurjad ja tembutajad vaimud, kelle kiusu eest tuli end varjata. Neid kanti nii nende hirmutamiseks kui selleks, et vaimud neid ära ei tunneks. Lisaks sellele kasutati neid selleks, et jääda tundmatuks teistele paganluse festivali külastajatele, ning seeläbi varjata oma osavõttu või et muuta oma isiksust ja olla suhtluses hingemaailmaga vastuvõtlikum. Loomakostüüme kanti ka selleks, et omastada mõni sellele loomale omane võime. Õudusjuttude rääkimisest sai traditsioon tõenäoliselt sellepärast, et kui usutakse ringi liikuvatesse vaimudesse ja teistesse kurjadesse olenditesse, siis tulevad need juba loomulikult kaasa. Nende rääkimine tõi aga kaasa suurenenud uskumise nendesse olenditesse.

Vemp või maius!
See traditsioon võib olla alguse saanud mitmetest asjaoludest. Näiteks pidid nõiad vanal ajal oma ­festivali korraldamiseks suurema osa asju varastama. Ka keldid uskusid, et see päev on nõidade jaoks püha ning tänapäeval on seda kindlasti. Veel on see otseselt seotud surnute hingedega nii paganluses kui katoliiklikus uskumuses. Keldid uskusid, et hinged liiguvad sel ajal majades ringi ning neile kaeti kodudes rikkalik pidulaud. Peo lõppedes kõndisid maskides ning kostüümides inimesed küla servale, juhatades sel moel hinged minema.
 Kõrvitsalaternad
Kõrvitsast välja lõigatud nägudega laternad tulenevad väidetavalt nõidade traditsioonist kasutada laternatena pealuid, pannes sinna sisse küünlaid ja näidates nendega teed nõidade kokkutulekule. Kuid iirlaste hulgas levib teine legend. Olevat elanud üks terava keelega joodik mees nimega Jack, kellel õnnestus läbi tüssamise saada Kurat puu otsa ronima. Jack lõikas puutüvesse risti, et Kurat sealt alla ei saaks ning nõudis Kuradilt lubaduse, et see kunagi tema hinge ei võtaks, millega Kurat vastumeelselt lõpuks nõustus. Kui Jack lõpuks suri, saadeti ta Taeva Väravatest tagasi oma liigjoomise ja isekalt elatud elu pärast. Kui Jack läks põrgusse, saatis Kurat ta sealt tagasi, pidades oma lubadust. Põrgust lahkudes sõi Jack millegi pärast juhuslikult kaalikat ja kui Kurat talle põleva söega järele viskas, võttis ta selle üles ning pani selle kaalika sisse. Nii pidavat ta siiani oma kaalika-laternaga ringi käima, otsides endale viimset puhkepaika. Hiljem vahetati kaalikas välja kõrvitsa vastu, kuna sellest oli lihtsam laternat lõigata.



Vaadatud 73 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi