Punaarmee sündis 23. veebruaril 1918. aastal Keilas, asutajaks eesti tüdruk
Punaarmee sünnis omab olulist rolli eestlanna Alice-Marie Tisler, kes sündis 4. augustil 1893 Kundas, vaeses perekonnas.
Juba 17-aastasena pidi ta minema Tallinna majateenijaks. Tüdruk oli õpihimuline ja püüdis töö kõrvalt ka teadmisi koguda. Ta õppis Tallinnas Mere puiestee ja Viru väljaku nurgal asuvas kahekorruselises koolimajas, millest tänaseks on jäänud vaid müürid. Hoone keskele on ehitatud seitsmekorruseline Metro Plaza. NSVL-i ajal oli selle maja seinal kaks mälestustahvlit: „Siin õppis Alice Tisler“ ja „Siin õppis Punaarmee komandarm Harald Tummeltau. „Komandarm“ tähendas kodusõja ajal armeekomandöri. Laulva revolutsiooni käigus need tahvlid kõrvaldati, nagu ka tahvel, mis oli Alice Tisleri elukohas Magasini ja Naeri tänavate nurgamajal.
Alice Tisler võttis aktiivselt osa poliitilisest elust. 1916. aastal astus VSDT(b) parteisse ja valiti Tallinna linnakomitee liikmeks. 1916. aastal läks Vene-Balti Laevatehasesse treialiks. Osales streikides. Oli ajalehe „Kiir“ aktivist ja levitaja.
Vastuhakk saksa okupantidele
Kui Saksa keisri väed 1918. aastal Mandri-Eestis maabusid ja Tallinna poole liikuma hakkasid, õhutas Alice oma noorusliku ilu ja veetlusega mehi sakslastele vastu hakkama. Sel ajal oli see lihtsalt vastupanu 700 aastat orjastanute taastulekule. Stalinlikust terrorist ja Punaarmee hirmutegudest ei teatud siis veel midagi, isegi Stalini nime ei teadnud keegi. Hiljem, tagantjärgi, on Tisleri sellisele tegevusele ekslikult kleebitud kommunistlik silt.
Asi on läinud isegi niikaugele, et 2017. aasta Sinimägede kokkutulekul, kus sel aastal lubati kõnet pidada ainult luuletajal-näitlejal Merle Jäägeril, väitis viimane, et Alice Tisler läks meestega Keilasse kaasa nendele intiimteenuseid osutama. Kuigi Alice Tisleri 23. veebruari 1918. aasta tegevusel Keilas polnud mingit seost 1944. aasta lahingutega Sinimägedes, pidas ainukõneleja vajalikuks seda talle väga tõenäoliseks osutunud „informatsiooni“ kuulajatele jagada. Kõned Sinimägedes keelati 2017. aastal motiivil, et veteranid on kõnedest väsinud ega taha neid kuulata. Seepeale kuulutas rida piirkondlikke organisatsioone üritusele boikoti: „Kui isegi rääkida enam ei tohi, siis me sinna ei lähe.“
Keilasse sakslastega sõdima läks umbes 400 meest eesotsas kapten A. Põlluga. Sakslaste esimene rünnak löödi tagasi ja asuti omakorda pealetungile, kuid sakslasi saabus järjest juurde ja 23. veebruari õhtul olid eestlased sunnitud taanduma Tallinna suunas. Langes umbes 40-45 võistlejat, s.h V. Rundstük (s. 1893), E. Tiitsen (s. 1898), H. Telliskivi (s. 1898) ja ka Alice Tisler. Nagu nähtub langenute nimedest, oli väesalk moodustatud põhiliselt eestlastest, mitte punamadrustest.
Keila lahingu tulemusena oli sakslaste edasiliikumine tõkestatud. Ilma lahinguta oleksid sakslased 23. veebruari pealelõunal Tallinnas olnud ja mingit vabariiki ei oleks 24. veebruaril välja kuulutada saanud. Alice Tisler langes võitluses sakslastega ja tema tegevus võimaldas Päästekomiteel enne sakslaste saabumist iseseisvus välja kuulutada.
Ajaloost kustutatud peatükk
Seepärast on väga näotu Alice Tisler ajalooraamatutest välja visata. Samuti on taasiseseisvumise järgsetest „Väikestest entsüklopeediatest“ välja visatud iseseisvuse 23. veebruaril Pärnus välja kuulutanud advokaat Hugo Jakob Kuusner. Me ei peaks Alice Tislerit häbenema, vaid olema uhked, et isegi bolševikud pidasid teda Punaarmee sünnitajaks ja nimetasid tema auks Magasini tänava Alice Tisleri tänavaks. Päästekomitee maja kohal võime tänaseni raha eest parkida autosid.
J. V. Stalini ÜKP(b) ajaloo lühikursuse kohaselt sündis Punaarmee 23. veebruaril 1918 Narva ja Pihkva all. Narva jõudsid sakslased alles märtsi alguses. Kuidas siis sai seal Punaarmee sündida? Igatahes mitte lahingus, nagu väidetud.
Kunagi, ühe näituse avalmisel, juhtusin vestlema nüüdseks juba lahkunud ajaloolase Helmut Piirimäega, kes kinnitas, et oli spetsiaalselt uurinud 23. veebruari 1918 sündmusi Pihkvas ja ka seal polevat mingit lahingut olnud.
Lisaksin veel eestiaegse ohvitseri ja Eesti Korpuses võidelnud polkovniku Paul Liitoja meenutused sellest, kuidas Beria kutsikad tahtsid teda sõja ajal maha lasta nõukogudevastase propaganda eest. Propaganda aga seisnes selles, et ta julgenud rääkida, et Punaarmee sündis mitte Narva ja Pihkva all, vaid Keila ja Pihkva all. Ta oli mahalaskmisest pääsenud ainult korpuse komandöri Lembit Pärna vahelesegamisel.
Majal, kus Alice Tisler Tallinnas elas, on tänaseni aknad laudadega kinni löödud, kuigi seal inimesed elavad. Ja pool maja on üle värvitud, kuid see pool, kus mälestustahvel asus, on värvimata. Elanikud nähtavasti austavad Alice Tisleri mälestust.
mis puutub merle jäägerisse siis tartus supilinnas sai teda omal ajal sassi juures kepitud eest ja tagant ,suhu ja silma jas rivi tehtud ta lausa karjus mõnust niipalju siis intiim teenustest