Räige petmine Tallinna üüriturul

„Olen päris oma kodu unistamisest juba ­loobu­-nud... ammu,“ alustab Kätlin oma ­uskumatut lugu, aga just sellised olukorras ta ­praegu on.

„Olen üksikema, nelja-aastase tütre ema ja elame minu vanemate kolmetoalises Mustamäe korteris, sest minule lihtsalt ei leidu sobivate tingimustega üürikorterit Tallinnas. Vaatamata sellele, et mul on finantsiline ja majanduslik seisund väga hea.
Minu olukorra teeb keeruliseks aga asjaolu, et töötan ise praktiseeriva juristina kinnisvara valdkonnas ühes Tallinna suurimas advokaadibüroos ja tean täpselt, millised õigused ja kohustused peaksid olema üürileandjal ja ka üürnikul seaduse järgi. Paraku näen pidevalt, kui valed ja seadusevastased on kinnisvaraturul liikuvad üürilepingud.

Läbirääkimine võimatu
Kui ma aga hakkan läbi rääkima ebaseaduslikes tingimusest ja üürilepingu kohandamisest seaduse järgi, siis üürileandja jäigastub, ja mina ju loomulikult endale kahjulikku lepingut ei sõlmi. Niisiis asi takerdub ja allkirjastamiseni asi ei jõua, tingimustes läbi rääkida ei saa ja üürileandja surub põhimõtteliselt kahjustavate tingimustega lepingut,“ võtab Kätlin asja lühidalt kokku.
Kuna Kätlin on üksikema ja tagatiseks oma vanemate korterit panna ei saa, siis kodulaenu ta pangast põhimõtteliselt ei saa. Vähemalt mitte summas, mille eest tal oleks võimalik Tallinnasse korter soetada.
Kätlini sõnul on kõige keerulisem üürilepingute puhul läbirääkimine, sest sisuliselt läbirääkimist ei toimu ja üürileandja surub ikka oma tahet ja oma lepingut. Eraisikutega suheldes on asi loomulikult kordades jäigem, ja kui selgitada lepingu sisulist poolt spetsialistina, siis selgub, et üürileandja ei saagi nii kõrgeid ootusi ja tasu lepinguga seada, siis paratamatult ei saa me rääkida kahepoolsetest läbirääkimistest.

Eelkõige liiga kõrge üüritasu
„Mäletan selgelt ka umbes kahte-kolme korda, kui üürileandja on mind guugeldanud ja leidnud, et ma töötan ise kinnisavara juristina, siis lihtsalt läbi lillede maininud, et juristiga ei soovita asju ajada ja asja liiga keeruliseks ajada.
Paraku olen ma sellises olukorras täiesti kaitsetu ja ega ju kusagile kaebama minna ei ole. Büroodega on selles mõttes lihtsam, et inimesetel vahet ei tehta, bürood on mõistlikud nii läbirääkimiste kui ka tingimuste osas aga läbi vahenduse jääb viimane sõna siiski ainult üürileandjale. Kuidas ja mismoodi potentsiaalset üürnikku üürileandjale tutvustatakse võib ainult oletada,“ räägib Kätlin. Läbi büroode asjaajamisel seab tingimused siiski üürileandja ja vahendaja tingimustesse ja lepingusse otseselt ei sekku. Eelkõige soovitakse saada liiga kõrget üüritasu ning kõik võimalikud riisikod jätta üürniku kanda.
Kätlin siiski loobunud ei ole ning loodab, et ehk leiab peatselt tingimustele ja seadustele vastava üüripinna endale ja oma tütrele.