Rootsi: parajuse maa ja tema mured

23.06.2019 14:15
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
1
Foto:

Mitu head sõpra on ette heitnud: ”Miks sa Rootsist ei kirjuta? Ameerika ja Inglismaa kõrval peaksid ju seda läbi ja lõhki tundma?”

Sellega on kentsakas lugu. Teatavasti diplomaate välisesindustes vahetatakse iga 3-5 aasta tagant välja. Üheks põhjuseks on, et inimene paratamatult kipub aja möödudes maailma nägema n-ö läbi asukohamaa prillide. Kõik teavad seda. Mõni kavalpea, seda puudust (?) korvata katsudes satub jälle muude karide otsa ja oma analüüsides objektiivsus kannatab seeläbi ”teisest otsast”.
Sellele lisaks möönan, et maal elades muutub paljugi nii tavaliseks, mida enam tähelegi ei pane: naeratused ja tänamine- tack, tack – ees ja taga, millele vastatakse omapoolse naeratuse ja tänuga – viisaka suhtlemise vorm lihtsalt. Kas ainult? Mida rohkem kasvõi sellesse küsimusse süvened, seda keerulisemaks kujuneb vastus.
Algul olin kindel, et eks selles väljendub rootslase soov, et teda ei tülitataks ja teatud annus kahepalgelisust, sest tack tuleb ka siis, kui tänust peaks asi kaugel olema. Kas silmakirjalikkus? Julgen selles nüüd kahelda.
Tegemist on minu arust hoolimisega, nimelt inimsuhete eest hoolitsemisega. Rootslastega suhtlemisel on heasoovlik tonaalsus selleks patentvõtmeks - (muide, olevat rootslase leiutatud), mis avab kõik uksed.

Taip ja osavõtlikkus
Rootslane on oma loomult osavõtlik, seda kohe kindlasti. Maailma suurtes ja väikestes asjades. Ta soovib, et sa talle probleemi ära räägiksid, sest ta väga tahab aru saada, mõista selle olemust. Ratsionaalne ju – kui oled olemuseni jõudnud, siis on lahenduse leidmine võimalik- kas arvutihiire, GPSi, telefonikeskjaama ja sadade muude rootsi leiutiste, avastuste näol. Või uue bändi tegemisega. Või koolist puudumisega, et kliimat kaitsta. Nimetage mulle veel üks 10 miljoni inimesega maa, kes toodab nõelast hävituslennuki ja allveelaevani koos relvastusega ning enamuse ka vahepeale jääva. Ekstra kvaliteetselt. (Poes kord müüja võttis kaubalt pakkepaberi taas ära, sest väike korts riivas silma.)
Pärast nii pikka sissejuhatust räägime siis eestlaste naabermaast, kes peab end kaugel Põhjas, Euroopa ääremaal asuvaks väikeriigiks. Kosutav, mis? Samal ajal on Rootsi ainuke maa, kellel on Korea poolsaarel kolm esindust: mõlemas riigis ja vaherahujoonel, 38. paralleelil, illustreerimaks rootslaste osavõtlikkust maailma asjadest ja nende autoriteeti selles vallas.
Olen sageli kuulnud, kuidas rootslane küsib: ”Lars, kas Euroopasse sõidad, või – millal viimati kontinendil käisid ?”

Rootslase lõks
Kõik eelpool visandatu – koos sellega, et viimati tundis Rootsi sõda omal maal 1809, on kujundanud lõksu, mida on üpris raske taibata. Pean silmas arusaamist sisserändajatest.
Tegemist on rasketest oludest ja kordades vaesematest, pahatihti otse sõjast tulnud inimestega, kelle maailm ja suhtumjne riiki pärineb – kui üldse – totalitaarsest ühiskonnast. Neile on riik vaenlane, mitte abiline. Suures ja väikeses. Muidugi on erandeid.
Neil pävil konstateeris Dagens Nyheter: “Rootsi on segregeeritud maa.” Uued rootslased nagu sisserändajaid kutsutakse, ei lõimu. Ja rootslased ei taipa, miks see on nii, et heasoovlikkust võetakse rumalusena, vaenulikkusena, pelgalt oma üleoleku demonstreerimisena.
...Rootsis on ametlikult kas 60 või 61 – selle üle vaieldakse – “tabandunud” piirkonda, kus võim on libisemas jõukude kätte.
Kuidas see välja näeb? Väga lihtne: kiirabi, tuletõrjet, teinekord ka üksikut politseiautot võetakse vastu kividega. Antakse märku, et te pole siia oodatud. Neis piirkondades on võimatu saada tunnistajaid kohtusse.
Nagu siseminister Damberg märkis, tuleb seadusega tagada nn kroonitunnistajaile ananüümsus ja hilisem kaitse, vastasel korral kuritegelike jõukude ohjeldamine ja omavaheliste arveteõiendamiste kohtusse jõudmine pole realistlik.



Kriminaalsed probleemid suurenevad
Arvud kõnelevad selget keelt: jaanuar-mai 2018 pandi Rootsis toime 63 süütamist ja plahvatust, sel aastal samal ajavahemikul juba 93.
Lisaks selgub, et sisserännu eest “hoolitsevad” sajad inimesed, kes kasseerivad sugulastelt ja kogukonnalt kopsakaid summasid, et mõni – enamasti noored mehed- Euroopasse jõuaksid oma verd tarretama panevate lugudega.
See on nii suur äri, ja selles liiguvad nii suured summad, et enamus eurooplasi ei suuda seda hoomatagi.
Muidugi, endine Rootsi on veel alles, ent küsimus on kui kaua. Arvan, et vast paarkümmend aastat praeguste tendentside jätkudes. Kahju muidugi.

Vaadatud 633 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Killar Hohv

Rootsi ei ole väärt päästmist.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi