Rosinasilmsed araablased olid väärikatele daamidele tõelised rosinad

Tibid pikendasid sooja suve ning täitsa kogemata ­juhtus, et me ­kolmekesi ­olime augusti lõpus samal ajal ­nädalasel puhkusel.

Mõeldud - tehtud, ning viimase hetke pakkumisega tõmbasime nädalaks Tuneesiasse kõik-hinnas pakkumisega. Ilmselt nii suurt viga, nagu kõik-hinnas pakkumine, me tükk aega enam ei tee. Kuigi Tuneesia oli väga ilus, võiks öelda, et kaunis ja natuke unustatud Vahemere pärlikene.

Keskealiste naistega ­konkureerimas
Turismigrupp oli komplekteeritud ja juba lennujaamas avastasime, et kui lapsed välja arvata, siis meie naised ongi reisi kõige nooremad. Kõige suurema osakaalu moodustasid (üksikud) keskealised naised, seejärel vanapaarid ning siis lapsed, kes emmedega kaasas olid. Üks harukordne nähtus oli veel – täitsa noored abieluinimesed ilma lasteta, aga kahjuks veganid ja karsklased. Oma üllatuseks pean ma tõdema, et keskealised naised olid väga sõbralikud ja tutvuse sobitamine nendega algas juba lennukis, kui esimene ring veini hinge alla oli tõmmatud. Tuunitud ja jumekamad daamid tulid kohe meiega tutvuma, kui eesti keelt kuulsid. Nad uurisid sihtkoha ning reisi eesmärkide kohta. Loomulikult olid tibid juba ringi veiniga ees ja ära ei räägitud mitte ainult sekundi täpsusega seitsme päeva graafik, vaid ka sotsiaalkindlustus- ja krediitkaardinumber.
Üks oli aga kindel, märksa enam tundsid daamid huvi igasuguste meeste vastu, kes lennukis olid. Kui tibide vastu oldi puhtalt sõbralikud, siis vaesele noorele abielumehe läheneti lausa lipitsedes ja seda üpris kavalalt. Kõigepealt tehti kompliment naise kihla- ja abielusõrmuse kohta ning seejärel mehele siiralt silma vaadates küsiti selle kombo maksumuse kohta. Ja huvitav, milline naine ei sulaks rääkides oma sõrmustest aimamata, et tegelikult räägib kurtidele kõrvadele. Ja milline mees siis oma rahalise võimekusega uhkustada ei tahaks, teades, et tegelikult tekitab ta juba ette endale baariarve. Oli selge, et meeste sebimine algas juba lennukis.
Kuna tegemist oli kõik-hinnas reisiga, siis hotellis alkoholi oli vabalt ja daamid juba tasuta õllest ja veinist ei keeldu, ükskõik kui halva kvaliteediga need ka oleks. Päeval päikesevanne võttes tutvusring laienes. Kõige pandavamad eksemplarid olid reisil ilma abikaasata ja põhiliselt koduperenaised, kes kõik tegelikult olid teinud väga head tööd ja vähemalt kolm last juba täiskasvanuikka kasvatanud ja kes ilmselt mehe näol olid väga hea partii teinud. Daamide grupi liider näiteks suutis svipsis peaga kogu aeg rääkida, kui kõrgel kohal tema abikaasa Eesti ühes prestiižsemas monopolettevõttes töötab, kui kõrgelt haritud kõik tema kolm poega ikka on ja kui hea tema ikka sellises vanuses välja näeb ja kui hea ta oma poegade keskkoolilõpuaktustel välja nägi. Isagi klassiõed olevat küsinud, et kelle pruut ta on. Suutsime tibidega ainult talle aplodeerida ja küsida ilunippe, mida me ilmselt iial ei kasutaks. Küsisime kolme-poisi-valmistamise retsepti ja üritasime aru saada, mida kuradit võiks üksi jäetud rahakas abikaasa kodus teha?
Oma märkusi pidime arutame omavahel, sest proua lihtsalt oma tunde kestnud monoloogi ei lasknud mitte kuidagi segada. Samas kategoorias olid ka kõik tema daamidest sõbrannad, kes ülistasid oma lapsi ja oma mehi tema taktikepi saatel. Meeleolu hakkas aga muutuma siis, kui meie eriti noor abielumees oma naisega seltskonda saabus. Kohe muutus suhtumine konkureerivaks ja noorele paarile hakati õpetussõnu jagama, kuidas toime tulla edasise eluga ja kõigil daamidel oli loomulikult emalikke õpetussõnu jagada. Noored veganid muidugi kuulasid ontlikult ja ilmselt mõni märkus pandi kõrva taha ka. Ma olen kindel, et lisaks kõigele oli noorpaar ka miskit sorti usklik, sest kuulati ikka, kõrv kikkis. Vähemalt alguses.

Daamid vs tibid reisil
Korra juhtus ka nii, et daamidega sattusime bussile, mis viis linna ostutuurile. Ülejäänud aja veedeti muidugi rannas või basseini ääres, see reis oligi vist daamide ainuke väljaminek väljaspool hotelli. Igatahes ootasid daamid hommikul kannatlikult bussijuhti või siis nooremat meest, kes nende kotte tõstaks, igasugune lisaliigutamine oleks nagu kriminaalkorras karistatav ja nii see noor abielumees koos bussijuhiga siis rühkiski. Šoppamisel aga daamid olid peatamatud – korvi voolas ohtralt kõike, ilmselt oli krediitkaart piiramatu ja abikaasad limiidi kasvatamise nimel kodus rabasidki. Tibid muidugi selle raundi kaotasid: kaasa sai võetud vaid vajalikum ja mõned meened ning märkamatult ühines meie seltskonnaga ka noor abielupaar – neile olevat reisi keskajaks õpetussõnadest juba küllalt.
Tibide kahjuks peab ka ütlema seda, et üleliiga C-vitamiini rannas ei võetud ja puhkusereisil prooviti ka muud kultuurset: higistati rinnapartii kaameli maratonil paigast ära ja üritati ellu jääda pealinna muuseumi tormijooksul. Daamid sel ajal grillisid end rannas ja nii mõnigi teadis tabavalt öelda, et liiga kuum on kultuursete inimetse tegevuste jaoks.

Hotelliprogrammi ­maksimum ja ­tragikoomilised pisarad
Hotell oli nagu omamoodi väikene kruiisilaev, kust ei puudunud õhtune meelelahutusprogramm ja loomulikult tasuta alkohol. Lühikesed meeleolukad kabaree-etteasted sumedas suveõhtus ja sebimine võttis täistuure. Hotellis oli hästi palju venelasi, kes pärit Moskvast või Peterburist ja daamide vene keele oskus ei jooksnud kindlasti mitte mööda külge maha. Eranditult sattusid löögi alla nooremad mehed, kuna daamidele eakaaslased üldse huvi ei pakkunud. Öösel hotellitoas oli kuulda kõrvaltoast eredaid kilkeid ja eestikeelsest jorinat stiilis: „Sa oled nii valmis, aga ma ei saa sõnagi aru, mis sa räägid.“ Daamide liider aga oli suveöös päris küpse. Ühel õhtul üritasime teda lohutada abielukriisi suhtes ja teiselt poolt parandada seda, miks lapsed küll külas käia ei taha enam.
Peab tunnistama, et daamid selle võistluse võitsid. Maha rebiti hotellis töötavad või rannas töllerdavad rosinasilmsed kohalikud araablased. Tibid üritasid samal ajal viimast võtta kõik-hinnas viimase hetke pakkumisest. Aga ilma ekstra-pakkumisteta, sest tuleb tunnistada, et noor araablane otsibki salamisi rikast eurooplasest sponsorit. Olles tagasi Tallinna lennujaamas neelasime kõik tragikoomilisi pisaraid, sest ka meist, tibidest, saavad kunagi daamid kõik-hinnas turismireisil.