Saarlased on kurjad: praegune tipp-poliitik jättis omal ajal politseinikud koduta

Kihin-kahin valimiste eel on keerutanud muda üles nii põhjakihtidest kui ka aastate tagant. Nii tunnevad mitmed Saaremaa politseinikud end isiklikult solvatuna Raivo Aegi lubadusest Tallinna linnapeaks saades korruptsioon ära lõpetada.

Miks Aeg omal ajal kõrge politseiametnikuna ise korruptiivne oli, küsib äärmiselt solvununa üks saarlane, kes 2003. aastal Aegi alluvuses töötades lubatud korterist ilma jäi. (Mehe nimi ja kontaktid on toimetusele teada.)
Ammuse loo keskmes oli Kuressaares, aadressil Kaare 7 asuv korterelamu, kuhu lubati korterid Kuressaarest eemal elavatele politseinikele.
„Raivo Aeg tõi korrapidamisse paberi, kus oli Kaare 7 korterite nimekiri ja käskis maal elavatel politseinikel kirja panna, millist korterit keegi soovib. Kui kõik olid ennast kirja pannud, jäi veel üks või kaks korterit vabaks, nii et tundus tõenäoline, et kõik, kes soovi avaldasid, ka korteri saavad.”
“Olime suht põnevil, sest paljud käisid linna tööle kaugemalt kui paarkümmend kilomeetrit. Kuna kuulusin patrullpolitseinike hulka, sai igal võimalikul juhul maja juurest läbi keeratud. Maja oli sel ajal tühi. Siis tulid puhkused peale ja polnud aega seal käia.
Pärast puhkusi tööle naastes oli esimene asi sealt maja juurest läbi keerata. Üllatus oli suur, kui igast aknast paistis mingi tegevus. Remont käis, kuid... mitte ühtegi nägu, kes tuleks kuidagi tuttav ette. Tundsin oma kolleegide naisi-lapsi-vanemaid nägu- ja nimepidi.”

Korterist ilma, tööst samuti
Murelikud politseinikud saatsid toonase linnakonstaabli (nimi toimetusele teada) asja uurima. Saadud luureandmed rõõmu ei teinud – kõigil korteritel olla omanikud olemas ja ükski neist pole politseiga seotud.
Ülemused Raivo Aeg ja Helmut Sääsk olid kogu aeg nii hõivatud, et neil polnud aega oma jaoskonna meestele korterite teemal selgitusi jagada.
Üks politseinikest pöördus abipalvega ajakirjanik Rita Loeli poole. Ehkki teada on, et Rita oli aus ja eetiline, lekkis kuidagi läbi, kes politseitöötajatest oma õiguste kaitseks pressi kaasas.
Kui mainitud politseinik vabade päevade järel tööle naasis, kutsus Raivo Aeg ta välja, oma kabinetti ülakorrusel.
„Tere ei öelnud. Vaatas nagu härg punast rätikut ning andis teada, et politseis mul enam tööd ei ole,” meenutab lahtilastu.
„Jutt oli lühike: teame, et sina oled selle leheartikli taga. Sul on kaks valikut – kas kirjutad lahkumisavalduse ja pääsed puhaste paberitega või... vallandame ja preemiaks teeme paberid sellised, et... Nii olingi mina päevapealt vallandatud, ehkki oma avalduse alusel,” räägib mees.

Lugu Saaremaal legendi staatuses
Rita Loelilt enam kommentaari küsida ei saa, tema on kahjuks surnud. Aga meie politseinik meenutab, et tema ja ta ametikaaslaste korterisaaga oli alles suuremate tuuripanekute algus. „Kõik see , mis oleks pidanud minema munitsipaali kaudu sundüürnikele ja teistele abivajajatele, pandi samamoodi tuuri,” räägib ta.
Ehkki loost on möödas neliteist aastat, pole see siiski päris unustusehõlma vajunud. „Saaremaal on antud info juba ammu legendi staatuses, nii jutud kinnisvaraga sehkendamisest kui ka see teadmine, kuidas inimesed ikka vahel "omal soovil lahkuma pidid". Suur oli saarlaste üllatus, kui sehkendamisloo peategelased valgel hobusel korruptsioonivastasesse võitlusesse tormasid nagu õiged mehed kunagi,” nendib üks Saaremaa ja Kuressaare olusid hästi tundev ettevõtja.