Saatus: Armastav mees tegi mu rahast lagedaks

05.09.2021 23:00
Mari Malne Illustreeriv foto
Kommentaarid
7
Foto:

Marika sai valusa kogemuse: mees, kes rääkis suurest armastusest, osutus lihtsalt vastiku käitumisega puugiks.

Üks levinumaid legende, mis enamasti istutatud naisinimeste kapsaaeda, kõneleb, et just õrnema soo esindajad ilmutavat ennenägematut osavust, mis seisneb nipis väikese vaevaga võimalikult libedalt ära elada. Mehed, vaesekesed, muudkui ostku, muretsegu, maksku, viigu reisile, lihtlabane väljakäristamine söögikohas, teatris-kinos jms ei tasu üldse mainimistki. Koondnimetusega võiks ehk seda tituleerida raha peal väljas olemiseks elik meeste ärakasutamiseks.
Ei vaidlegi vastu, et naisinimestel kukub see pahatihti iseenesestmõistetavalt välja ehk küll, aga mitmedki mehepojad valdavad vastassoo kulul elamisekunsti samuti kenasti, unustamata sealjuures naisinimesele lakkamatult näpunäiteid jagada, kuis elada ja olla.
Marika (32) oli ebaõnnestunud suhetest pisut väsinud, seda enam, et elu oli teda nii mõnelgi korral kokku viinud memmekatega, kelle kantseldamine käis lasteaiaealise lapse, igapäevase töölkäimise ja muude kohustuste kõrval füüsiliselt ja majanduslikult üle jõu. Sestap ta otsustaski mingist hetkest, et elab lapsega kahekesi, pühendumaks igapäevaeluga seonduvale. Oma palganumbriga tuli ta selliselt kenasti toime ja stressi tekitamine võimalikku poolikut kooselu vedides ei tundunud asja väärt olevat. Lootus mõistagi oli, et küllap kord saabub ka see härra Õige ja siis loksub kõik iseenesest paika.

Hirmsa armastuse tuules
Ometi ei jätnud uus tutvus end ülemäära kaua oodata. Marikaga võttis ühes populaarses portaalis ühendust Marek (36) ja asus esimestest kirjadest alates naist manguma kokkusaamisele. Kuivõrd mees tundus lausa paaniliselt suhet otsivat ja sugugi allaandmise märke ei ilmutanud, siis Marika lõpuks soostuski. Üldmulje osutus meeldivaks ja nii kohtuti ka veel järgmistel kordadel.
Suurest armastusest hakkas vastne tuttav rääkima juba teisel kohtumisel. Sadakond kilomeetrit kaugemal elava Mareki armastus paisus nõnda suureks, et ta juba kuu aja pärast teatas, et kohe ikka hirmsasti Marikat armastab. Suisa nii hullusti, et ei suuda enam töölgi käia, kuna mõtlevat oma armastatule lakkamatult, mistõttu tulevat töötegemises aina apsakad sisse, nii et ta peab kas sinise lehe võtma või lahkumisavalduse esitama. Ja ühtlasi informeeris, et jättis Marika pärast pere maha, tal polegi nüüd kuskil elada, kuna korter jäi eksile ja lastele ning neil Marikaga oleks õige aeg kooselamiseks ühine pind hankida. Üheks põhjuseks oma senisest elupaigast kaugemale minemiseks oli Mareki sõnul ka see, et: „Tore on perest ja tuttavatest eemale saada, siis nad hakkavad minust puudust tundma.“
Kuivõrd Marika elas koos põnniga oma ema juures ja oli mõlgutanud juba varemgi mõtteid omaette üürikorteri soetamise suunas, siis tundus sellel väljavaatel jumet olevat, kahekesi ju kodukuludega materiaalselt kergem hakkama saada ka. Oma tuttava kaudu tal õnnestuski kahetoaline üürida ja kokku kolitigi. Ent väikest viisi hakkasid ilmnema ka probleemid.

Eks(kaasa) kui eksitus ja sekspesu
Kõigepealt ei meeldinud mehele, et uues elamises nii vähe ruumi on, tema oleks oma vaimusilmas näinud neid pesitsemas 3-toalises, põhjendades seda tõsiasjaga, et: „Eksiga elasime kaheses, sest tema kah ei osanud suuremat korterit muretseda. Ei tea miks ma peaks jälle samasuguses elama, nüüd mul peaks ikka parem naine olema ju.“  
Üsna varakult tuli Marek võimalike lootuste ennetamiseks lagedale ka üllatava avaldusega: „Arvesta sellega, et naiseks ma sind ei võta, korra sai naine võetud, aga sita naise sain ja enam ei võta. Viisteist aastat olin abielus, mul on nüüd õigus endale puhkust lubada ja elu nautida.“  
Tegelikkuses on hiljem selgunud, et endises kodus Marekil lähedusest puudust polnud, mõningad tülid ja lahkhelid on pika kooselu puhul vältimatud, kuid naine hoolis temast endiselt ja ei tahtnud pikka aega ametlikust lahutusestki kuulda. Seda üllatavam on mõelda, et Marek oli hetkega Marikasse nii lootusetult armunud ja kergekäeliselt pere jätnud. Selles ent ei kahelnud ka tema tuttavad, et Marek on nüüd õnnelik, sest mees lausa säras. Seda armastust hakkas mingi aja pärast uskuma ka Marika, kuivõrd kuulis iga päev suurest ja tõelisest armastusest, mida tema vastu tuntakse. Marek oli viinud Marika juba üsna lühikese tutvuse järel oma vanemate ja sugulaste ning sõprade juurde, kõikjal võeti naine omaks ja nende suhe leidis üksmeelselt heakskiidu, keegi ei kahelnud, et nad sobivad.
Aga üsna pea hakkas peale selline emotsionaalne triangel, et Marika ei usu siiani, kuidas see õigupoolest reaalselt võimalikuks osutus ja ta ise selles osales. Mehepoolseid nõudmisi sadas kui oavarrest – alustades sellest, et Marika peab endale ostma seksikat pesu ja ärgu kujutagu ette, et mees seda talle hankida kavatseb, sest tema ei tuuluta naiste pärast kunagi enam oma rahakotti. Selle põhjenduseks oli kui varnast võtta näide, et: „Ükskord ostsin eksile seksika pesu, aga see ei suvatsenud seda selgagi panna ja ta oli üleüldse vale inimene kah.“  

Hetkel pole võimalik
Materiaalsel pinnal lahkhelid osutusid igapäevasteks kuni absurdsusteni välja. Näiteks mingil ajahetkel ostis Marika endale kuldkõrvarõngad, millega seoses tekkis Marekil suurepärane idee: „Kuule, ütle teistele, et mina kinkisin need sulle. Ma oleksingi niikuinii sulle sellised kinkinud, aga hetkel pole võimalik lihtsalt.“
Võimaluste puudumine oli tingitud asjaolust, et kuigi kokku kolides oli Marek leidnud lähedusse ka töökoha, siis tema sõnul minevat kogu saadud teenistus lastele elatiseks ja ülejäänu kuluvat bensiinile, sest tal oli vajadus absoluutselt igal nädalavahetusel sõita edasi-tagasi kilomeetrit kakssada, et külastada oma vanemaid ja lapsi. Samal põhjusel ei olnud võimalik aidata maksta ka üüri ega kommunaalkulusid, ka mitte kaupluses ostude eest tasuda.
Viimasel juhul sobis kenasti vabandus, et rahakott jäi koju või tehti lihtsalt haledat nägu või siis hoiduti kassa juures Marika selja taha, et kes eespool, eks see maksab. Kusjuures ostukorvi oli mees alati varmas laduma  head ja paremat, tundmata huvi, kas Marikal selle jaoks piisavalt raha juhtub olema. Igapäevaselt kõlas imestunud lause, et: „Ma ei saa aru, miks sa seda osta ei või?“ Lõppkokkuvõtteks teavitas mees Marikat, et tema oma raha ei peagi kulutama, kuna palk on väga väike. Hilisemalt koorus päevavalgele, et tema sissetulek oli tegelikkuses naise omast poole suurem ja kunagi hiljem järgnes ka ülestunnistus, et ta lihtsalt olevat raha kogunud.
Pisike erand toimus vahel harva söögikohta minnes, mil mees maksis tellitu eest siiski ise, aga kui Marika talle pakkus varianti, et andku see raha parem oma lastele ja ta teeb täna ise välja, lõi Mareki nägu tänulikkusest särama sõnade saatel: “Voh, nüüd olen tõesti õige inimese leidnud, kõik teised naised olid raha peal väljas, aga sina oled hoopis teistsugune.“

Kauniks olemise vene rulett
Ilus pidi naine, mõistagi, alati olema. Ja kui mõni ostetud riideese mehe silmale piisavalt atraktiivne ei olnud, siis käratati, et kas ilusamat ei osanud osta ja võtku see silmapilk seljast, visaku nurka ning mingu ostku uus. Kellelegi sünnipäevale, niisama külla või kasvõi mehe vanematekoju minnes oli ülioluline, mis Marikal seljas on ja kuidas ta välja näeb, sest Mareki sõnul olevat tema tuttavad kõik rikkad inimesed ja Marikale esitati ultimaatum: „Minu  naine peab ka olema tasemel, ta ei tohi mulle häbi teha.“ Mis aga ei takistanud meest kenaks sätitud naisele sünnipäevalauas närvilise tigedusega sosistamast: „Näedsa, lõid ennast üles ja see mees seal vahib nüüd sind ja mina veel mõtlesin, et tegid seda minu pärast, aga sa tahad teisi võrgutada hoopis.“
Üldjoontes meenutas Marikale enda ilusaks tegemine vene ruletti – iial ei tea, millal pauk kõlab või läheb seekord õnneks. Kui Marika tööle minnes näiteks end jumestas, hakkas sadama süüdistusi: „Ahaa, sul on armuke jah, mis sa muidu ennast mukid?!“ Kui järgmisel hommikul siis Marika peegli ees rohkem aega ei viitnud, kui juuste kammimiseks vaja, pöördus asi selliselt: „Noh, miks sa end täna ei värvi, sa ei taha, et  teised näeksid, et mul on ilus naine, jah?!“

Armukadeduse kellavärk
Armukadedusest oli enamasti õhk paks ja lõi lõkkele väga erinevalt pinnalt, kuni vägivaldsuseni välja. Marika igapäevase marsruudi moodustas kodu-lasteaed-töö-lasteaed-kodu, ent sellele vaatamata jälgis Marek, kes alati autoga varem koju jõudis, stopperliku täpsusega naise saabumise kellaaega. Marika varsti isegi ei imestanud enam selle üle, et kui ta Mareki taluvuspiirist kümmekond minutit hiljem lapsega koduuksest sisse astus, haarati valusalt käsivarrest ja kostitati röögatava tervitusega: „Ahaa, lits, kus sa olid nii kaua,  millise nurga taga sa jälle keppisid!“ Ja tuli ette ka sõna otseses mõttes Marika töökoha ümbruses tema järele luuramist.
Üleüldse tundus mehes pesitsevat paaniline hirm mahajätmise ees. Ja mõningatel hetkedel tundis Marika vaat et hirmusegust nõutust, sest kui näiteks tolmuimejaga suristades tunnetad kuklas mehe ainitist kullipilku, mida saadab lause: „Ma armastan sind nii õudsalt, et ma tapan su ära,“ siis ei teagi enam, mida mõelda. Seda enam, et vägivaldsuse-segused pigistused, tõukamised ja raputamised üha sagenesid. Otseselt klohmimiseni asi ei läinud, aga ega väga palju puudu ka ei olnud.
Nõnda kestis see kooselu, kuhu mahtus siiski ka mõlemale poolele rahuldustpakkuvaid momente, aastajagu, kuni lõpuks otsa sai. Ühel järjekordsel nädalavahetusel, kui Marek jälle iseenesestmõistetavalt oma peret vaatama sõitis ja Marikat kaasa kutsus, tundis naine, et ta ei suuda enam seda kõike kaasa teha. Marek sõitis üksi ja pühapäeva õhtul tema naastes jõuti nii kaugele, et mees toppis kottidesse viimse kui oma vidina, unustamata kaasa haarata ka suuremat sorti paberkäterätirulli, mille ta oli pea ainsa asjana oma kulu ja kirjadega majapidamisse soetanud.
Marikale on teada tõsiasi, et Mareki rahulolematus uue armastuse leidmisel pole senini raugenud, kuivõrd uusi potentsiaalseid elukaaslasi vahetab ta iga mõne kuu tagant. Ju siis see viieteistaastane abielustaaž ei ole mitte vajalik elukogemus, et edaspidi oleks rohkem tarkust püsiva suhte loomiseks ja selle hoidmiseks, vaid on ikka liig mis liig ja paneb meesinimese edasisele eksistentsile tõsise põntsu.

Marika jutu pani kirja
Mari Malne



Vaadatud 1361 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Käthy Muurutar - Dildujann

Naine on osa kinnisvarast.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi