Saatus: Armukadeduse karidelt lahti

28.03.2021 21:00
Helen Mandel Illustreeriv foto
Kommentaarid
4
Foto:

Raimo oli saanud 35aastaseks, kui ta tunnistas enesele, et just tema enda armukadedus on see, mis ta suhted lõhki ajab.

„Juba koolipoisina filme vaadates ja täiskasvanute jutte kuulates tundus mulle kõige hirmsam see olukord, kus suhetes on kedagi usaldatud ja see keegi siis petab,” räägib Raimo. „Mulle tundus, et mina ei saaks selle olukorraga küll hakkama.”
Paraku puutus Raimo kardetud hingevaluga kokku juba keskkoolis. Ilus tüdruk Mare-Ly, kellesse ta esimese armastuse jõuga ära armus, astus temaga suhtesse, pidas seal alla poole aasta vastu ning leidis siis uue armastuse. Raimo jäi katki­läinud südant lappima ning tegi seda mitu aastat.

Naine, kes vaatas edasi
„Siis võtsin ma vastu otsuse, et truudus on naise kõige olulisem iseloomu ja olemise näitaja,” räägib Raimo. „Mare-Ly oli olnud silmapaistvalt kaunis, küllap sellepärast ta kõigile meeldiski ning nii oli tal raske truu olla. Seepärast otsustasingi, et minu ellu leiab tee ainult tagasihoidlik neiu, kellel on ehk lihtsam mulle truu olla.”
Tagasihoidlikke neide on palju ning Raimo oli kindel, et ühe sellise ta kord enesele naiseks kosib. Kui ainult armuks...
Armumine võttis aga aega, sest Mare-Ly oli ikka veel ­meeles.
Kui Raimo kutsekooli lõpetas ja keevitajana ametisse asus, jäi talle silma oma töökoha dispetšer Riina. Tagasihoidlik üksik­ema oli mehest küll pisut vanem, kuid see Raimot ei ­heidutanud.
„Ausalt öeldes see mulle lausa meeldis. Mõtlesin, et järelikult on temagi elutormides räsida saanud ning oskab truud meest väärtustada. Olgem ­ausad, ma polnud ju kehv kavaler. Mitte mingi meesmodell, aga täitsa tavaline kutt. Teenisin korralikult ja ülemäära pidu ei pannud. Üle kõige tahtsin korralikku peret. Naist ja last ja mõnusat kodu. Oma vaimusilmas oleks see kodu olnud selline, mille naisega koos rajame, aga ma olin valmis ka oma plaane korrigeerima.”
Riinaga semmima hakates pidigi Raimo oma plaane ümber kohendama, sest Riinal oli olemas kena korter, mehel aga ainult toanurk sugulase juures.
Õige pea kolis Raimo Riina juurde üle. Naine talle meeldis, võõrastütrega tekkis kiiresti hea klapp ning peatselt jäi ­Riina lapseootele.
„Õnn oligi käes ning mina olin eluga väga rahul,” tunnistab Raimo.
Elu veeres nagu lepase reega. Sündis tore poisslaps, Riina oli mõned aastad kodune ja naasis siis tööle. Ei mingeid selliseid probleeme, millest kärgperede puhul räägitakse – et lapsed ei klapi omavahelvõi et eks kummitab. Riina eks maksis elatistki kenasti, käis oma tütrega väljas ning isegi Raimo vana sõber armukadedus ei andnud mingeid ohumärke.
Ja polnud ka tõesti põhjust. Riina polnud naine, kes vaataks tagasi...
Küll aga vaatas naine edasi ning aastakest viis hiljem andis Riina Raimole teada, et mees võiks oma asjad pakkida ning tema kodust lahkuda. Naine leidnud uue – edukama ja jõukama, mehe, kes pidas taksofirmat ja teenis oluliselt paremini.
Raimo seisis juhmilt ja kuulas naist, kes muudkui seletas. Et lapsega suhtlemisel tema mingeid takistusi ei tee, elatise nõudega loodetavasti kohtusse minema ei pea, uksed jäävad väikese Reinuga suhtlemiseks alati lahti. Et las Rein elab praegu emakodus ja käib lasteaias ja läheb paari aasta pärast koos sõpradega lähedalasuvasse kooli, kui poiss suuremaks saab ja peaks tahtma isa juurde kolida, ei tee ema mingeid takistusi. Muidugi, jah, mehel peaks selleks ajaks ka kodu olema.
„Riina loogika oli raudne ning tema kui perenaise ja ema kohta oleks patuasi midagi ette heita,” ohkab Raimo. „Loomulikult polnud mul kavaski midagi vaidlustada, lihtsalt hirmus kahju oli meie elust.”

Üks litsisugu puha!
Ja minnagi polnud tegelikult kusagile. Esmalt üüris Rein korteri, siis aga rehkendas oma tulud-kulud kokku ning nentis, et üüripind ja elatis on jõu­kohased, kätte palju ei jää, aga jätkusuutlik see majandamine ei ole.
Mees läks panka asja uurima ning sai laenu. Pangale läks igal kuul umbes sama summa, mis kulunuks üüri peale, elatise maksmiseks jagus ka ning endalegi jäi raha kätte. „Ma olen üsna tagasihoidlik mees. Kõige rohkem kulutasin pojaga väljas käies.”
Ehkki majanduslik elu lahenes küllalt kergelt, oli hing saanud pöördumatud haavad. Raimo tundis, et ei suuda enam kedagi usaldada.
Oma mõtete ümberlükkamiseks või neis selguse leidmiseks hakkas ta naisi teraval pilgul jälgima. Just neid tagasihoidlikke, keda ehk kunagi kosidagi võiks. Ja avastas, et naised on üks...
„Litsisugu,” ütleb mees vihaga. „Palun vabandust, ma üldiselt ei ropenda, aga see, mis ma naisi vaadates avastasin, kaotas ära lugupidamise riismedki nende vastu. Truid naisi nagu polekski olemas! Pea igal mamslil on korraga mitu rauda tules, armastust ja truudust ei pea keegi miskikski.”
Mõttetargad ütlevad, et inimesed saavad seda, mida küsivad. Raimo puhul peab see  paika. Mees hakkas naisi valimatult võrgutama, mis tal ka enamasti korda läks. Armastust polnud ei tema ega ka partnerite poolt. Või kui oligi, ei osanud mees seda ära tunda. Karussell võttis ajas üha tempokamaid tuure, truudust ihkavale Raimole aga tekkis ­Casanova ja sugutäku staatus, mis omakorda meelitas kõikvõimalikke öö- ja päevaliblikaid kohale.
„Viie aastaga sai minust isa veel kahele lapsele, kellel olid – mis seal pattu salata! – erinevad emad. Ehkki ma enam endagi meelest moraalselt midagi väärt ei olnud, tahan ma olla vähemalt hea isa. Vähemalt aitan oma lastel üles kasvada.”
Mingi „kergeusklik ullike” Raimo muidugi polnud ja mõlemal juhusuhte-lapsel on tehtud ka DNA-test, mis kahtlused välistab. „Nüüd ütlen küll, et otsa vaadateski näha, kelle tehtud,” märgib Raimo. „Ja ega lapsed süüdi pole, kui vanemad elada ei oska.”
Et oma eluga majanduslikult järjel püsida, on Raimo tööalaselt kogu aeg arenenud. Teinud oma ettevõtte, võtnud sinna noori praktikale, lõpuks läks ülikooli, et kutseharidusmeistriks õppida. Töö lausa lendas, raha tuli sisse... aga armastuse asemel oli hinges vaid külmus.

Tubli ja tegus ajaplaanija
Lottega kohtus Raimo ülikoolis ning see neiu ei tekitanud temas vähimatki plaani mehetegusid tegema hakata. Lihtsalt tore nooruke kamraad, kellega lobiseda.
„Ta polnud üldse nagu naine,” meenutab Raimo esmamuljet. „Ei mingit võrgutavat ega varjavat hoiakut. Tassis oma suurt kotti, ta õppis mingit filmindust. Ja muudkui lobises – kus käinud ja mida näinud ja kellega kohtunud. Neid viimaseid lugusid oli tal iseäranis palju, sest kuidagi oli ta pääsenud Eesti „rikaste ja ilusate” sfääri, kus käis erapidusid, pulmi ja lasteristimisi jäädvustamas, küll filmi-, küll fotokaameraga. Ühesõna, tubli ja tegus tüdruk,” jutustab Raimo.
Tubli ja tegus Lotte meeldis meistrimehele iga kohtumisega aina enam. Raimo tegi kõik, et seda tunnet endas alla suruda – naissoos niigi silmini pettununa poleks ta, ise kolme lapse isa, mingi hinna eest tahtnud luua suhet noorukese lastetu näitsikuga, kes pealegi pidevalt rikaste meeste seltskonnas käis.
„Sõimasin end kodus nagu jaksasin,” räägib Raimo. „Aga süda, see rumal asi, rippus ikka Lotte kiirekõlaliste sammude sabas.”
Lotte üheks iseloomulikuks asjaks oli armastus ­märkmete tegemise vastu. Tema suures kotis oli nii nahkkaantega märkmik kui ka nutitelefon, samuti kasutas ta veebipõhist ajaplaanimisprogrammi, mille kallal vabal hetkel asjatas, märkmik ja telefon kõrval. Kui Raimo tögas, et naisel võtab ajaplaanimine ise hirmsa aja, seletas too tões ja meeles vastu, et ilma planeerimisprogrammideta ei saa täna­päeval üldse hakkama. Mees vaid muigas. Ühe suunurgaga üleolevalt, teisega aga murelikult – tont seda teab, mis ütleja tema noorukesele ajaplaanijale on. Igaks juhuks kutsus ta Lotte lausa kutsekooli oma kursuse poistele üht tundi andma ja sellest samast ajaplaanimisest rääkima, äkki ongi noortel sellist asja vaja.
Kui ta pärast kuulis poisse arutamas, et „vanal on ikka vinge pruut” ei osanud ta mingit seisukohta võtta. Natuke hea ja natuke kurb oli...

Südameke ­arvutiprogrammis
Ükskord sattusid Raimo ja Lotte koos ühele peole. Kuna nad seal peale teineteise eriti kedagi ei tundnud, istuti ja lobiseti koos.
„Vaatasin teda ja mõtlesin – kena nagu mõni mänguasi, aga mitte minu jaoks,” meenutab ­Raimo. „Et aga jutulõng ei katkeks, suunasin selle taas tema tööle ja armastatud ajaplaanimisteemale. Lihtsalt selleks, et siis ta räägib palju ja ehk ei taha kohe minu juurest eemale, kuhugi huvitavamasse paika ­tormata.”
Lottel polnud Raimoga vestlemise vastu ilmselgelt mitte midagi. Ning kui mees palus luba vaadata tema ajaplaanimisprogrammi, tegi neiu lahkelt läpaka lahti, andis Raimole sülle ning seletas, mida ja ­kuidas.
Mees pigem teeskles huvi, kuid nautis siiralt Lotte lähedust. Kohusetruult toksis ta väikestele ruudukestele, kuni leidis märkme, mis ta kulmud mõtteliselt lausa pealaele ­kergitas.
„Selle päeva ja kellaaja juurde, kus Lotte minu poiste juures külalisõpetajaks käis, oli programmi joonistatud pisike punane süda,” jutustab Raimo. „Kuidas ma ehmatasin! Minu pärissüda tegi sees jõnks ja jõnks, nii et ma puhta imestan, et vestluses midagi välja ei paistnud.”
Nüüd oli mehe huvi ajaplaanimise vastu hiiglaslik. Ta vaatas naise erinevate kohtumiste ja õhtuste tööasjus pidudel käimiste märkmeid, kuid rohkem ei leidnud ta ainsatki ­südamekest.
Kas täna või mitte iial, langetas mees otsuse. Ja kui ei iial, siis tõesti ei iial, mõtles ta.
„Lotte, tule mulle naiseks,” kuulis mees oma häält otsekui kusagilt kaugelt.
Vastus aga tuli siitsamast ja päris maisel Lotte-häälel: „Okei, võin tulla küll.”
* * *
Loomulikult jõudis Raimo korraks oma otsust kahetsedagi. Nüüd tuli tal ju Lottele kõigest rääkida. See aga polnud tema jaoks põrmugi kerge tegevus.  Kiivusluulust rääkis ta kõigepealt, sest see tundus talle kõige hullemana.
„Eks sa siis ole vahepeal armukade,” ütles Lotte lihtsalt. „Küll ma ütlen, kui põhjust on.”
Mees seedis seda, ent jätkas kamikadze-jutuajamist. Kolm last erinevate naistega. Seega hulk raha elatiseks.
„Ega see minu raha ei ole,” vastas Lotte.
„Sa päriselt... tahad minuga koos olla või?” kohmas mees lõpuks tibake hädiselt.
„Too parem üks jook ja midagi süüa,” ütles Lotte vastu.
Ja mees tõi.
* * *
Sellest päevast möödub sel kevadel viisteist aastat. Raimo ja Lotte jäidki kokku. Nende tütar on juba kooliealine ning Raimo tunnistab, et kiivus on tema elus minevik.



Vaadatud 896 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Raima Räima

Nüüd siis uudiseid Krächft muti tegemistest, miljoonid liiguvad.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi