Saatus: Lõksus kolme armunud naise vahel

02.06.2019 12:00
Maria Johanson Illustreeriv foto: A. Pärtel
Kommentaarid
8
Foto:

Kui inimene end ise muuta ei suuda, vahe­tagu asukohta – see ­annab samuti muutusi. Nii lugesin kunagi ühe esoteeriku raamatust ning minu puhul vastab see tõele.

Kooliajast saati on olnud üks mu peamiseid tegevusi õppimine. Tuleb tunnistada, et olen olnud edukas – hinded viied, ülikool cum laude.
Samas ei ole mõtet sulgeda silmi tõsiasja ees, et kõik siin elus käib millegi arvelt ja mitte keegi ei saa olla edukas kõiges.
Minu akadeemiline võimekus on hea, ka sotsiaalsed oskused on täiesti normi piires. Vähemalt selles ulatuses, mida on vaja, et oma asju ajada ning vajadusel loenguid pidada või kellegi lõputööd juhendada.
Suhetes naistega aga olen olnud pigem kehvapoolne. Kui keskkooli lõpupeol klassiõele kaotatud süütus välja arvata, siis pole ma lihtsalt õrnemale soole mehena eriti silma jäänud. Ja seegi süütusekaotuse lugu pole minu jaoks teab-mis uhkustamiskoht, sest järgmisel hommikul ilmnes, et ülemäära napsi võtnud klassiõde oli mind hoopis kellekski teiseks pidanud...

Sisseelamine läks kergelt
Niisiis, vallutustega naisterindel polnud just hõisata. Õnneks polnud mul ka libiidoga ülemäära muresid, nii et akadeemilistele asjadele keskendumine sobis mulle hästi.
Doktoritöö tundus igati loogilise arenguna. Ning teha seda ühes mainekas Inglismaa ülikoolis lisas i-le täpi – kodus ei hoidnud mind miski kinni. Vanemad on veel piisavalt noored, et enesega ise hakkama saada ning mõni lennutund pole tegelikult ka kuigi pikk eemalolekuteekond.
Ometi osutusid just need mõned lennutunnid selleks vahemaaks, mis eemaldasid mu senisest minust ning pakkusid mulle võimalust olla mõnevõrra teistsugune mees. Akadeemiline küll, aga muuhulgas niisugune, kes naistele meeldib.
Täpsemalt – kelle peale naised tormi jooksevad. Ja see on minu jaoks nii uudne ja isemoodi kogemus, et räägin selle meeleldi hinge pealt ära. Ehk saan selle käigus ka ise midagi selgemaks.
Uue ülikooli igapäevaellu sissesulandumine toimus minu jaoks valutult, lausa meeldivalt. Sain kampuses oma toakese, mis on igati mugav ja mõnus ning vastab mu tagasihoidlikele vajadustele küllaldaselt.
Loengusaalid ja raamatukogud meeldivad mulle igal pool. Need ruumid, nende lõhn, nende hingus ja õhkkond – see ongi see, mida olen harjunud enese eluks pidama.
Akadeemilised inimesed meeldivad mulle samuti. On hea, kui tead, mida kaasinimesest oodata on. Iseloomud ja suhtlusstiilid võivad olla erinevad, ent minu jaoks sisendab turvatunnet, kui ma tean, et vestluskaaslane on saanud haridust ning kogeb maailma umbes nii nagu mina.
Vähemalt olin ma alati nii arvanud.

Naissoost sõber ja kuum armsam
Kohtumine Jane´iga oli üllatav. Jane töötas meie kampuses puhastusteenindajana ning ütles hiljem, et ma jäin talle silma kohe, kui sisse kolisin. Et nii meeldiv meesterahvas!
See minust veidi vanem naine tuli tutvust sobitama praktiliselt kohe, kui olin end sisse kirjutanud. Küsis, kas ma tahaksin, et ta mulle ülikoolilinnakut ja ümbruskonda tutvustab ning ununes suhtlema.
Ma ei osanud esmapilgul selles midagi isiklikku aimatagi. Võtsin tema sõbralikkuse siiras tänumeeles vastu ning kasutasin minu jaoks väga head juhust kohaliku inimesega välja minna ja uutest oludest rohkem aimu saada.
Pean Jane´i igati meeldivaks naisterahvaks, mida tema hoolitsev loomus ainult toetab. Et tal minu suhtes veidi teistsugused tunded on, ilmnes alles siis, kui minu ellu astus järgmine naine – Sarah.
Erinevalt Jane´ist alustas kaasdoktorant Sarah sisuliselt otserünnakuga. Sattusime kohvikus lobisema, võtsime väikesed viskid... ning lõpetasime kuuma armuööga tema toas.
Sarah pakkumine mulle oli konkreetne – võiksime olla grandiaja paar ja otsustada selle lõpus, kas me sobime piisavalt palju, et hilisemakski kokku jääda.
Selle naise otsekohesus vaimustas mind. Ta on ilus, tark, rõõmsameelne ja voodis viimase peal. Ja lisaks see pakkumine – oleme koos, aga jätame enesele võimaluse teineteist solvamata taanduda. Mulle tundus, et pole suhete teemal kunagi midagi nii mõistlikku kuulnud.
Olin väga õnnelik. Jane´is olin leidnud toreda sõbra ning Sarah´s laheda armukese, kellega pinge särises nii vestlustes kui ka seksis.



Mõrad sõpruses ja suhtes
Rääkisin Sarah´le, et mul on siin ka tore sõber Jane ning ta suhtus sellesse igati positiivselt. Palus end tutvustada ning rääkis mulle oma sõpradest, kellest mõnega ta mind ka peatselt tutvustas. Ka nemad võtsid mu igati hästi vastu.
Üllatus tabas mind aga siis, kui Jane´ile täis vaimustust aru andsin, et mu eraelu on kampuses muutunud hoogsamaks – õigemini, et mulle on tekkinud eraelu.
Suur oli mu jahmatus, kui Jane südamest solvus. Täpsemalt, mulle korraliku skandaali tegi ning mu lihtlabaselt läbi sõimas. Sarah´ga tutvustamisest ei tahtnud ta kuuldagi.
Et kuidas ma olen võinud seda talle teha... Et tema on nii palju mulle pühendunud, küll aja, küll hingejõuga, mina aga vastan tänamatuse, ebaviisakuse, julmuse ja mille kõigega veel.
Tunnistan ausalt, et ma olin täiesti pahviks löödud. Õhtu jätkus arvukate süüdistustega, mis mulle põrmugi ei meeldinud. Ja ma ei tea, kuidas see nii läks, aga ühel hetkel olin ma Jane´iga voodis ja pärast seda oli meie vahel jälle kõik hästi.
Välja arvatud see mõte, kuidas seda kõike nüüd Sarah´le selgitada. Proovisin kerge huumoriga ja ausalt.
Noh, see polnud hea mõte. Muidu nii rahulik ja rõõmsameelne Sarah reageeris tormiliselt ning süüdistas mind ebaaususes ja petmises.
Sõimata ma ei saanud. Kõige valjem heli oli uksepaugatus, kui see Sarah lahkudes kinni kukkus. „Jää siis temaga,” oli Sarah vaikne põlglik lause.
Noh, jäingi. Vähemalt esialgu. Sest Jane, kes enam ei sõimanud, oli jälle väga tore.

Kirves pea kohal
Sarah´st hakkasin siiski kiiresti puudust tundma. Tema seisukohad ja arutlusviis erinesid Jane´i pealiskaudsemast lobast tuntavalt. Liiatigi kriipis mu hinge Jane´i pühendumus Brexiti ideele, mis pidi Inglismaalt „võõrsilt tulnud rämpsu” kaasa viima. Esiteks pole ma kunagi kaasinimesi rämpsuks pidanud, teiseks... Eks ole ma isegi ju „võõrsilt tulnud”.
Tundsin puudust ka Sarah kehast mu lähedal. See on variatsioonirohke ja põnev keha, mille võimaluste avastamist jaguks kindlasti kogu mu grandiajaks, võimalik aga, et kauemakski.
Ka Sarah sõpruskond oli mu elust tunnipealt välja lõigatud. Seal oli „võõrsilt tulnuid” palju ning kõik on teadustaustaga. Erinevalt, palun vabandust, Jane´i suguvõsast, kus põhiliselt räägitakse olmest ja Brexiti vajalikkusest.
Proovisin Jane´iga suhet lõpetada. Ja sain kuulda, et kui ma tema maha jätan, esitab ta mulle ahistamissüüdistuse. Et jõudu tõestamiseks, et ma seda teinud pole!
See oli vast üllatus. Omamoodi isegi meelitav, et üks naine minu pärast nii palju rabeleda viitsib. Tea, eks ole, kas ma Sarah´le üldse nii palju korda oleksin läinud...
Kui ma aga juhuslikult teada sain, et Sarah liitus psühhodraamagrupiga, et parandada „mõrasid hinges, mille petliku mehe ebaausus löönud oli” nagu üks ta sõber ütles, oli mul ikka väga paha ja piinlik tunne.
Nentisin endamisi, et ma olin leidnud ilusa, targa ja endale kõigiti sobiva naise ning ta lihtlabaselt maha mänginud. Uhkusega see mind just ei täinud.
Ma võtsin end kätte ja läksin vabandasin. Juhtus ime – Sarah andis mulle andeks. Ma... vist tõesti meeldin talle!

Noor ja kaunis armuke
... Teist aastat ülikoolis käiv Tina tuli minult ühe erialase probleemi kohta nõu küsima. Vastamine nõudis aega ja pikki selgitusi.
Me kohtusime veel päris mitmel korral ning hakkasime teineteisele üha rohkem meeldima. Teadmine, et minust vaimustub tosin aastat noorem naine täitis mind tundega, mis kõige rohkem meenutab vallatute šampanjamullide kihinat pokaalis pärast joogi väljavalamist.
Peegli ees habet ajades vaatasin otsa mehele, kes elab elu, millest, oleks ta vanasti arvanud, võis ta nooremana üksnes unistada.
Grant ja piisavalt akadeemilisi väljakutseid. Olmeliselt tagasihoidlik, kuid igati mugav elujärg. Ja kolm naist, kes mind tahavad.
Tõsi küll, seda viimast oleksin enesele eluaeg kõhklematult soovinud, kuid kui see käes on, pole see põrmugi meeldiv.
Jane, kes võiks olla mu sõber, samuti armuke – ja olla mõlemas rollis tegelikult vägagi hea – peab mind sisuliselt pantvangis oma ahistamissüüdistuse jutuga. Rõhutan, ta on tore naine ja meeldiks mulle vabatahtlikultki...
... kui ma poleks kohtunud Sarah´ga, kes mu keeristormina rajalt võttis ning kelle mõtted ja keha mu mõtteid täidavad.
Ja siis veel noorusest pakatav Tina, kelle imetlus minu suhtes on nii nauditav, et ma võiksin tema nimel teha ükskõik milise meeletuse.
Ainult mitte maha jätta Jane´i või loobuda suhtest Sarah´ga. Aga kuidas seda kõike oma ellu mahutada, minemata seejuures peast segi ning suuta veel ka doktoritööga tegeleda, seda ma praegu välja mõelda ei suuda.

Meelise jutu pani kirja
Maria Johanson

Vaadatud 2357 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
unista edasi

Sellised naised saadaksid sinusuguse "seksimehe" kindla peale pikalt. Võta parem ajakiri "Maaja" ette dibiil...

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi