Saatus: Türgi mees valetas mul suu ja silmad täis

Tinder on üks tore ja ­lõbus asi, selle kaudu võib tutvuda maailma kummaliste inimestega. Samas ei ole välistatud ka, et matchib kogu eluks.

Merlin kasutas seda rakendust välismaal peatudes, kui tahtis mõnikord kellegi kohalikuga välja minna ja linna kohta kohalikelt endilt kuulda või hoopis mõne turistiga koos linna avastada. Ta elas vahelduva eduga Eestis ja Inglismaal. Viimane paik oli see, kus ta tegi tööd. Eestis käis ta vaid vanemaid külastamas ja niisama vahel harva sõpradel külas. Samuti reisis Merilin tihti ja paljudesse nn kolmandatesse riikidesse, kus kohtas Tinderis väga palju huvitavaid inimesi. Näiteks sattus ta nii ükskord Indoneesias olles sakslasega kokku, kes kutsus teda oma villasse ja viis pidudele, nad veetsid toredalt luksusjahiga ringi sõites hea mitu päeva koos. Merlin võttiski seda tutvust kergelt ja oli õnnelik, et elu talle sellise võimaluse pakkus.

Tõeliseks suhteks valmis
Merlin  oli just otsustanud, et juhusuhteid ta enam ei jahi ja nüüd on Tinderella hooajal lõpp, kui ta tutvus Tinderi kaudu kord Türgis pikemalt peatudes ühe kreeka-türgi verd meesterahvaga, kelle jutt jooksis lobedalt ja kes komplimentidega ei koonerdanud ning kutsus viisakalt kohtingulegi. Kuna mees vestles temaga aga nii kenasti ja väitis, et ta tunneb Meriliniga lausa hingesugulust ning tugevat tõmmet juba interneti teel, mis siis veel kokku saades võib juhtuda. Mees selgitas, et ka tema on sapioseksuaalne ehk igaühega kohe voodisse ei hüppa, vaid vajab ikka muul tasandil ka klappi. Kuna mees oli väidetavalt vaba, üksik, elas üksi ja rändas samuti palju ringi, tundus Merilinele, et võiks ju elule anda veel ühe võimaluse, kuigi ta sisetunne aimas, et sellest suhtest asja ei saa ja see mees ei ole päris ausate kavatsustega, sest kõik mis esialgu tundub liiga ilus... on teadagi...
Nad said kokku ja tõepoolest –  keemia oli olemas. Tuline vestlus ja kirglik voodielu kestsid lausa mitmeid nädalaid kuniks naine oli Türgis, mehe kodumaal. Mees hakkas rääkima juba esimesest kohtumisepäevast peale, et tema tahaks tulla kangesti Eestisse, sest ta on seal korra käinud ja see maa oma vannalinnaga ning imelise auraga avaldas talle sellist muljet, et ta tahaks sinna päriselt elama asuda.
Merilinile maalis ta juba vaimusilmas plaani, kuidas nad Eestis koos elavad ja kuidas ta töötab kuskil eestimaises suurfirmas või loob mingi oma äri, sest Eesti on suur võimaluste maa ja väga kiire arenguga.
Seda kõike tahtsid Merilini kõrvad kuulda, kuna ta hakkas mehesse vaikselt armuma. Mees aga hoiatas kohe, et ta on sariarmuja ehk siis kui nad parajasti lahus on, võib juhtuda, et kaunid sinisilmad on ka mõnel teisel naisel. No, mis teha, ikkagi sultanite mõjutused. Merilin aga ei tahtnud seda uskuda ja arvas, et silmi jätkub mehel vaid temale.
Millegipärast aga jäid nende kohtumised paari kuu möödudes järjest harvemaks, siis hakkas mehel justkui väga kiire, seejärel aga tekkisid rahaprobleemid ja enam ei olnud võimalik auto- või bussisõidule kulutada, majutusest rääkimata, selle eest hoolitses nüüd ainult naine. Kui naine tahtis kokku saada, oli vaja temal maksta arved ja kulud ning teha välja lõuna- ning õhtusöögid.

Soome piigasid sebimas
Kui mees läks tööreisile välismaale ehk Soome, jäi ka nende kirjavahetus, kõned ja muu suhtlus järjest harvemaks. Kui Merilin siis üks hetk küsis, et milles on asi, selgitas mees midagi väga jaburat, et küll tal ei ole levi või et ta ei ole parajasti õiges seltskonnas, kus saaks videokõnet teha või ei ole aega, jooksis parajasti ühelt transpordivahendilt teisele jne. Samas, kui nad koos olid, istus mees kogu aeg ninapidi telefonis.
Järjest jaburamaks vabandused läksid ja järjest pikemaks venisid ka suhtluse pausid. Kui Merlin küsis, et mida ta peab nüüd nende suhtest või edasistest plaanidest arvama, võttis mees kohe kaitsepositsiooni ja hakkas väitma, et kõik on korras, rahunegu Merilin maha ja üleüldse, ärme pane meie suhtele mingit silti ja ärme nimeta kuidagi endid ei sõpradeks ega kaasadeks ega kellekski, las me lihtsalt olla.
Merilin saatis siiski mehe pikalt ja soovis talle edu soomlannade jahtimisel. Selle peale mees muidugi vihastas ja väitis, et Merilin on tema jaoks see ainus ja õige, et kuidas ta üldse julgeb teda milleski sellises süüdistada.
Mõne päeva pärast saabus aga naisele sõnum mehelt, kus too poseeris hoopis Merilini kodumail pubides ja klubides erinevate blondide tibidega. See ärritas Merilini veel rohkem, sest väidetavalt ei olnud mehel eelarvet temaga kohtama tulemiseks oma kodumaal, aga ta sai sõita Soomest Eestisse, et pubisid ja klubisid külastada.
Merilin kustutas mehe oma Facebooki sõbralistist ning blokkis kõikvõimalikud numbrid. Mõneks ajaks oli rahu.
Siis aga otsis mees võimalust ja selle ta ka leidis. Ta saatis naisele e-kirja ja palus, et too talle vastaks, sest et mees oli jõudnud otsapidi Eestisse ja võtnud Kalamaja korteri rendile ning ootas Merilini n-ö koju. Ta väitis, et ei saa naiseta olla ja igatseb teda meeletult ning tahab temaga koos elama hakata.

Naisele jäi ülalpidaja roll
See oli küll naisele suureks üllatuseks ja tegi Merilinile ka natuke nalja. Naine vastas, et ta ei taha enam mehega tegemist teha ja ta puhkab nüüd mõned nädalad veel mehe kodumaal ning nautigu türklane siis tema kodumaad. Mees aga ei jätnud jonni ja tegi lausa abieluettepaneku meili teel, kus ta lubas kõik maad ja taevad, kuud ja tähed kokku.
Mõni nädal hiljem, kui naise puhkus läbi sai ja ta Eestisse jõudis, võttis türklane taas ühendust ja palus, et nad kokku saaks. Ilusa jutuga moosis mees Merilini muidugi taas ära ja nad hakkasidki Eestis koos elama.
Esialgu siis mehe Kalamaja katusekorteris, kuid selle leping sai peagi läbi ja siis kolisid nad Merilini kesklinna korterisse, mis oli vahepeal olnud välja üüritud. Alguses panustas mees nii toiduga, kokkas naisele hommikuti kui ka viis prügi välja ja pesi nõud, sest tema ju tööl ei käinud, kuid naisel olid kanda nii töökohustused kui ka kohustus vanemate eest hoolt.
Lapsed olid tal juba suured ja seega oli ainsaks lapseks see väljamaa mees, kes muutus siin olles järjest jonnakamaks ning nõudlikumaks. Merilin arvas, et küllap tuleb see sellest, et mees on võõral maal ja tal tööd ei ole, kuid mees väitis, et talle väga meeldib külmas ja kõledas Eestis ja lasi järjest rohkem Merilinil kõikide asjade eest hoolt kanda ehk siis too tegi mehele süüa, koristas, käis tööl ja maksis kõik arved.

Kah-ettepanek abieluks
Mees istus üha rohkem arvutis väites, et ta otsib tööd ja võimalusi raha teenimiseks ja nende ühise elu loomiseks. Väljas käis ta ka jutuga, et läheb töövestlusele, kuid tagasi tulles oli alati mingi vabandus, miks talle või tööandjale asi ei sobinud.
Õnneks oli mehel varasemast ajast viisa ja selles osas ta vähemalt Merilinile mingeid kulutusi või pingeid ei tekitanud. Nii nad elasidki pool aastat koos kuni ühel päeval teatas mees, et tema viisa hakkab nüüd läbi saama ja kuna ta tööd pole leidnud, siis on elementaarne, et nad abielluvad. Merilin oli muidugi oodanud midagi romantilisemat, kuid asi seegi – kah ettepanek.
Nad hakkasid pulmi planeerima. Merilin mõtles küll sellele, et huvitav, mis rahade eest nad selle suure pulmapeo küll korraldavad, kui mehel tööd ei ole, kuid ta ei lasknud end sellest väga häirida, sest talle meeldis mõte valgest kleidist. Kõik sõbrannad olid seda kuuldes küll pisut hämmingus ja püüdsid Merilinile mõistust pähe panna, et too ikka mõtleks järele, kas tal on sellist meest vaja, keda ta juba ülal peab.
Merilin aga oli armunud ja teda ei suutnud keegi ümber veenda, ka tema isa mitte, kes oli vägagi võõramaalase vastu ja keeldus inglise keeles temaga suhtlemast.
Ühel õhtul tutvustas mees Merilinile oma arvutist mingil hetkel pulmakleitide mudeleid ja pulmaauto kaunistusi. Ühel päeval, kui nad olid taas neid pulmateemasid arutanud ja asju imetlenud, jättis mees arvuti lauale lahti ja läks korraks poodi kohvi peale piima tooma.

Terve hulk naisi veel
Merilin arvas, et ta võiks veel neid kleite veel korra vaadata ja läks arvuti juurde. Kuni ta neid lehekülgi lappas, piiksus mehe Facebook ja hüpikaknasse ilmus miski naise pilt. Merilin ei suutnud vastu panna, ta vaatas tema lehte ja pidi pikali kukkuma.
Seal oli kirjavahetus kahe naisega, kellele mees lubas samuti kõik maad ja ilmad kokku ning ühega olid samamoodi pulmaplaanid. Kuradi türklane, mõtles Merlin ja tegi kohe draama, kui mees koju jõudis ning tõstis ta otsemaid oma kodust välja. Mees aga ajas silmad suureks ja ütles, et ta oli ju öelnud kohe nende suhte alguses, et ta on sariarmuja ning armub tihti ning et see olla täiesti normaalne, kuid ainult Meriliniga on tal tõsisemad plaanid.
Merilin sai aru jah, et tõsisem plaan on tema kulul mugavat elu  elada, tema tutvusi kasutades leida endale ka uusi sõpru ja sõbrannasid siin ning temaga abielludes saada lõpuks ka Eestisse elama jääda. Merilinile polnud rohkem vaja, talle jõudis kohale, et ilmselgelt on teda ära kasutatud ja ta ei vaja enda kõrvale sellist selli.  
Peagi hakkasid Merilinile saabuma kirjad neilt teistelt naistelt, kes olid ilmselt temast teada saanud ja sellest tuli parajalt suur segadus. Tagatipuks selgus, et türklasel on siiski kodumaal ka perekond, kellele ta rõõmsalt Eestis viibides oli raha saatnud ja valetanud, et ta on siin tööl ning rendib Merilini korterit.
See aastake koos ja eraldi olles välismaa mehega õpetas naisele, et ei tasu usaldada ilusaid sõnu tegevaid mehi, ei tasu usaldada mehi, kes väidavad, et levi ei ole või aega napib, samas koos olles näpivad muudkui telefoni ja üleüldse – ei tasu usaldada kedagi muud kui vaid oma enda sisetunnet. See ju andis Merilinile kohe alguses mõista, et asi ei ole õige.