Saatus: Uus naine, uus laps

Marek on ärimees, kelle pereelu mustrid on ­kirjud nagu kaltsuvaip. Ta ütleb, et kõik siin maailmas on tema ­lapsed ja naised...

Alustame algusest. Marek armus klassiõesse, kellega nad olid esimesest klassist peale lahutamatud.
Kui nad 18 said ja koolitee läbi sai, läks tema armastus Rootsi sugulasele külla ja jäigi sinna... Estonia laevale. Marek toibus juhtunust ja leidis mõne aasta pärast uue armastuse. Naine oli tippsportlane - jalgrattur - ja veetis suurema osa oma ajast välismaal laagrites. Mees ostis, müüs ja vahendas kõikvõimalikke asju ning tegi äri ja kasvatas pere varandust.

Peremees majas
Mingil hetkel aga leidis paar, kellele oli sündinud juba kolm last, et võiks ikka rohkem aega koos veeta ka perena, mitte nii , et naine rändab mööda ilma, lapsed kasvavad vanaema ja vanaisa juures, ning mees ajab omi asju. Mees koliski koos lastega Itaaliasse naise juurde. Tema roll oli olla kodune ja hoolitseda laste eest, ning naine maksis selle elu kinni, sest mehe äriasjad olid ju peamiselt kodumaal käinud. Seal ei osanud ta aga midagi teha. Mõni aasta niigususes rutiinis elanud, mõistis mees, et tema ambitsioon siin elus ja eluülesanne ei ole seotud laste kasvatamisega ega kodus peremehe mängimisega. Kuigu naine pakkus välja variandi, et mees võiks ju teha nende suurde villasse eralasteaia ning lisaks oma laste kantseldamisele võtta ka sõprade-tuttavate jõmpsikaid hoida. See mõte ei meeldinud mehele ja ta lendas kodumaale tagasi. Lapsed läksid taas Eesti kooli ja lasteaeda ning vanavanemate juurde.
Kui naine lõpuks sportlasekarjääri lõpetas ja nad taas kokku kolisid, jahmusid mõlemad. Nad olid nii erinevateks inimesteks kasvanud, et neil polnudki millestki rääkida. Otsustati lahku minna.
Marek kaua ei oodanud, vaid andis Tinderis märku, et ta on taas turul, ja naisi oli mehe ümber kohe mitu. Paar suhtekatsetust lõppesid mõne kuu möödudes ja ühest sündis ka laps. Marek ei vaidlustanud midagi, ta võttis vastutuse ja maksis pojale elatist.

Kohustustevaba isa
Peagi ilmus Mareki ellu naine, kes teatas pikema jututa, et tema suhet ei soovi. Tahab ainult last. Marek oli üllatunud, sest nad said väga hästi läbi, neil oli lõbus koos olla ja seks klappis ka hästi. Naine ei tahtnud seda teemat pikalt lahata ja küsis Marekilt, kas ta oleks nõus olema n-ö spermadoonor. Marekil tekkis juba kahtlus, et naisel on mõni viljatu mees või on ta hoopis lesbisuhtes... Kuid ta oli nõus. Nad tegid lausa lepingu, et mees saab nii ja nii palju raha, ehkki raha ei olnud Mareki puhul üldse mingi motivaator.
Naine kinnitas lepingus, et isalt midagi ei nõua, samas ei ole ka kohustatud laste isale tema lapsi või last näitama. Marek oli asjaga nõus ja peagi oligi naine lapseootel. Selgus, et sündimas on kaksikud. Mida aeg edasi, seda enam mõistis Marek, et ta soovib siiski laste elus osaleda. Naine oli aga resoluutne ja kui Marek kaua mangus, siis viitas lepingule.
Tema laste ema oli väga enesekindel ega olnud nõus meelt muutma. Igal juhul sai Marek nüüd aru, et ta on päris plindris. Nad ei suhelnud naisega mõnda aega, ja kui beebid olid kuuseks saanud, siis tuli naiselt telefonikõne. Ta oli nõus Marekile tema lapsukesi tutvustama. Mees oli nii õnnelik ja suures tuhinas tormas kaksikutest tütarde juurde süda õnnest põksumas. Nad leppisid kokku, et isa võib siiski oma lapsukestega kohtuda ning nende elus osaleda. Naine aga võib valida aja ja koha.
Marek oli rõõmus ja lubas elul niimoodi kulgeda. Aastake möödus ja ta lootis, et laste ema võtab ta siiski päriselt oma ellu vastu. Seda aga ei juhtunud, ja Marek otsustas uue pere luua. Ta ellu tuli naine kolme väikese lapsega. Laste isa oli nelja tuule poole kaduma läinud, mis oli iseenesest kerge, sest eksidega suhteid klaarida polnud vaja. Nüüd mõtles Marek, lapsendades veel kolm last, et on temal ikka kummalised suhted - endal on bioloogilised lapsed, kokku neid lausa viis, keda kasvatavad teised inimesed ja tema lapsendab naise kolm võsukest. Samas, mis siis ikka, kokku üheksa last on suur varandus.
Aastad läksid. Marek elas rõõmsalt naise ja kolme lapsega koos. Tema enda põnnid käisid tal külas, ja ühel päeval ilmus välja ka see tütar, kellega ta ei olnud kohtunudki.
Tütar oli sündinud lühiajalisest suhtest. Selgus, et tütre ema oli vähki surnud, ja neiu otsustas oma isa üles otsida, sest ta oli tolleks ajaks juba 20aastane. Marek võttis muidugi rõõmuga tütre vastu, kuigi sisimas olid tal väikesed kahtlused, et kas ta ikka on päriselt neiu isa, sest nende suhte ajal oli tüdruku emal olnud ka teine sekspartner. Marek oli nimelt veetnud 9 kuud ajateenistuses ja välja sai ta ju vaid nädalavahetustel. Nädala sees aga suhtles neiu toona teise peikaga.
Marek otsustas teha DNA testi, et mõlemal oleks süda rahul ja test osutuski positiivseks. Tütar kolis isa juurde, aitas kantseldada väiksemaid lapsi, ja nad elasid kõik õnnelikult kuni ilmus välja Mareki abikaasa laste isa. Ta oli istunud vangis ja nüüd nõudis lapsendamise tühistamist.
Kohtuni viinud vaidlus päädis siiski laste alles jätmisega Marekile ja tema abikaasale, kuid laste bioloogiline isa võis neid vaatamas käia.
Marek on nüüd 55aastane ja naerab, et talle on elu õpetanud, et ei ole vahet, kas on sinu biloogilised lapsed või mitte. Elu annab ja võtab, tuleb rahul olla sellega, mis on. Tema on tänu oma lastekarjale mõistnud, kui palju rikkam ta on, ja kuidas ta saab võtta kõiki lapsi kui omi. Nad on naisega arutanud, et kui pisem pesast välja lendab, siis võib-olla lapsendavad nad mõne lastekodulapse pakkudes talle oma kodu ja südant.
Ka Mareki kaksikute ema on saanud endale mehe ning on seni heades suhetes ka Marekiga. Mees ütleb, et see ei ole mingi lähisuhe, vaid ilus hoolimine, nagu õe ja venna vahel. Tema naine on seda kõrvalt näinud ega muretse nende suhte pärast. Marek ütleb, et paljud ei mõista, kuidas ta üldse nii keeruliseks oma elu elada on osanud, kuid tema jaoks on sellel teel olnud armastus teenäitajaks ning armastus tähendab vahel ka unistustest ja südamesoovidest loobumist. Loobumist ka oma isiklikest vajadustest ja tahtmistest.