Saatus: Vandenõuteooria ajas paarikese lahku

03.02.2019 18:00
Marta Roosipuu
Kommentaarid
1
Foto:

Kahest ühte suunda vaatavast inimesest sai kaks täiesti eri­nevates galaktikates elavat olendit.

Elasime mehega ühes Eesti väikelinnas, mees on mul pikamaa autojuht, ta vedas kaupa ja vahel ka inimesi. Mõnikord oli ta Eestist ära nädala, mõnikord isegi kaks. Ma olin sellise elukorraldusega harjunud. Mina käisin samuti vahetustega tööl ja kui mees kodus oli, võtsime teineteise jaoks aega. Lapsed olid meil kummalgi eelmisest abielust - need olid suureks kasvanud ja me saime ainult teineteisele pühenduda.
Mõnikord käisime me koos mööda Eestit ja lähiriike reisimas, sest kaugemale ta minna ei tahtnud ja sooja päikese all peesitamist ta ei kannatanud. Mina käisin vahel sõbrannadega soojas ja tema hoolitses kodus meie koera eest ning askeldas seal ringi, tegi kodutöid ja parandas miskit, kui vaja.

Horoskoopi ei usu
Me olime maailmavaatelt üsna sarnased. Teda ajas naerma, kui ma lehesabast horoskoopi lugesin või tähtkujude iseloomustusi jagasin. Igasugune soolapuhujate, posijate, nõidade nõuannete küsimine ja muu esoteeriline asi oli tema arvates lihtsalt inimeste lollitamine. Me armastasime teineteist ja kodu oli alati koht, kuhu me tahtsime tulla. See oli meie rahu ja kindlus. Me unistasime ühistest hetkedest ja unistasime sellest, kuidas meil võiks olla palju raha ning kuidas meil oleks ühel hetkel, pensionieas näiteks, ka palju aega maailma avastamiseks.
Mõtlesime, kuidas me ehitame oma maja juurde veel saunamaja, kuidas meil on palju lapselapsi, kes hoovis ringi silkavad ja kilkavad. Kõik olid sellised ilusad ja maised unistused.
Ühel õhtul saabus mees töölt koju ja rääkis mulle suure õhinaga, et ta võttis teepealt hääletaja peale ja jutustas pikalt-pikalt nende kohtumisest ning kinnitas, et see oli saatuse märk - ta peab muutuma.
Ma arvasin, et küllap see mõte läheb üle, sest ta rääkis ju, et oli kohanud meesterahvast ja teades tema seksuaalset orientatsiooni ei olnud ma kunagi midagi kahtlaseks pidanud.

Keeld raadiole ja raamatutele
Aga mees hakkas üha tihemini kodust eemal viibima ja väitis mulle, et ta on oma uue sõbra seltskonnas.
Ta ei varjanud midagi, kuid mulle tundus kummaline, et ta käis kord tantrakoolitusel, siis mingite loengut väljade energeetikast kuulamas, nõidusest ja maagiast ning veel kristallreikist ja kõigest muust sellisest, mida ta varem posimiseks pidas ning millest ta oleks kauge kaarega mööda käinud. Koju jõudes esitas ta mulle kummalisi küsimusi. Näiteks, et kas ma raadiot kuulasin. Kui ma jaatavalt vastasin, siis seisis ta nagu soolasammas, jõllitas mind ja tegi ähvardavalt mitu tiiru toale peale, justkui otsiks midagi ning keeras raadio kinni.
Alguses tegi see mulle isegi nalja. Ta hakkas ajapikku kõike ja kõiki asju kahtlustama väites, et meid tahetakse kontrollida läbi teleri ja raadio ning need on praegusest hetkest meie kodus keelatud. Hästi, lugesin rohkem raamatuid. Varsti aga revideeriti mu raamaturiiulit ja mõnigi teos rändas raamatukokku.
Varsti hakkas mees ka kappe revideerima ja vahetas garderoobi välja. Nüüdsest võis ainult valgeid rõivaid kanda. Seejärel pööras ta tagurpidi meie sahvri ja külmkapi sisu. Sinna tekkis igasuguseid imelikke potte ja postikuid. Köögis oli teeseen ja kapis mingid pulbrid ja kentsakalt lõhnavad vedelikud. Mees väitis, et teeb sisemist puhastust, et tervem olla.

Alustas mu päästmisega
Samas, ma olin kordi vähem haige ja iga kord kui temal mingid haigusnähud olid, ning ma mainisin, et äkki jätaks selle kahtlaste ja kallite vedelike ja terakeste manustamise, sai ta kurjaks ja ütles, et see pole haigus, vaid keha kohaneb uue sagedusega. Kui ma pärisin, mis sagedus see on, siis ta ütles, et ma olevat nii madalal sagedusel, et nagunii ei taipa midagi. Tema, õilis hing olevat välja valitud ja nüüd teeb ta oma tööd, et meid päästa. Tema päästeaktsioon seisnes selles, et hommikuti tegi ta umbes paarikümneminutilisi meditatsiooni, millele järgnes kuskil kümme minutit kummalisi häälitsusi ja õhtuti pani ta voodi ümber hunniku kive. See pidi olema kristallvõre. Ma ei pidavat aru saama, kuidas see kaitseb ja mu silmale nähtamatu võrgu ümber voodi tekitab. Noh, selles osas ma vastu ei punninud ega öelnud midagi - ei soovinud tüli kiskuda. Need sagedused ja võnked meie kodus läksid aga iga päevaga üha keevalisemaks. Varem rahumeelne mees oli muutunud täielikult ekstsentriliseks ja kontrollivaks despoodiks. Ta vaidles kõigele vastu ja oli väga protsestimeelne igasuguste erakondade, liikumiste, valitsuse ja kõige muu vastu, mis siin ilmas eksisteerib. Tema jaoks olid kõik inimesed zombid ja mingite halbade jõudude poolt mõjutatavad. Aga ta ise ei tulnud selle peale, et näiteks tedagi võis keegi mõjutada.
Kui me rääkisime meditsiinist, siis tema arvamus oli, et farmaatsiatööstused teevad meid meelega haigeks ning et isegi kraanivett reostatakse, et meile haigused kallale tuleks. Selleks ostis ta kristallide ja söega hirmkallid filtrid ning mingid mustad kivid, mis pidid veele andma hea laengu.
Vähe sellest, ta oli kindel, et kõik, mida poes müüakse, on saatanast ja meid mürgitatakse. Näiteks hambapastat tema enam oma hambaharjale määrida ei soovinud, sest selles pidi olema hullumoodi mürke. Ta pesi nüüd hambaid soodaga. Vahel ka söega. Ma mõtlesin küll endamisi ja püüdsin positiivseks jääda: peaasi, et uriini ei joo.

Ka toitumine muutus imelikuks
Mis toitumisse puutus, siis oli tal selles osas omaette teaduslik vaade. Paljud toidud, mis olid ta varasemad lemmikud, ei sobinud enam. Kartul vahetati bataadi vastu ja piim taimsete olluste vastu. Samas, viina jõi ta mõnikord küll ja kui ma seda mainida julgesin, et too ju ka kartulist tehtud, sai mees kohe pahaseks.
Hommikuti hakkas sellerivart sööma ja mõnikord krõbistas tervelt kolm tükki neid järgemööda. Pidi jube kasulik olema, aga kui ma siis uurisin, et mispärast just varsseller ja miks mitte meie oma kodumaine seller, siis selle peale tuli jälle üks korralik sahmakas kaitsekõnet ning sõimu, kuidas mind on ajupestud jne.
Tema menüüd vaadates justkui tundus, et see võis isegi tervislikumaks muutuda, sest rohkem oli taimset toitu ja juurvilju, mida ta varem eriti ei sallinud, aga kohati hakkas mul lausa hirm, et järgmisena läheb see mees küll üle mullatoidule. Ta tegi mingeid kummalisi puhastuskuure, mille detaile ma siinkohal kirjeldama ei hakka.



Kahtlane evolutsioon
Kui me rääkisime haridussüsteemist, siis oli tema seisukoht, et meile õpetatakse kõike nii, et me oleksime rumalad ja juhitavad ning ajupestud. Ta pani kahtluse alla ajaloo, inimeseõpetuse, füüsika ja keemiatunnis õpitu ning kõige suurem skandaal tuli meil kodus kliimamuutuste üle, sest tema väitel ei eksisteeri mingit kliimamuutust. Kõik see pidi olema väljamõeldis. Inimene ei pidavat planeeti kurnama ega reostama, kõik see on mu luulu. Kõik pidigi minema just sinna suunda nagu maailmakord suunab, lihtsalt mingid lollid rohelised ajavad oma jura ja tahavad seda loomulikku evolutsiooni arengut peatada.
Kõik uudised, mis kuskilt kuulda olid, ehkki me enam lehti ei lugenud, raadiot ei kuulanud ega telekat ei vaadanud, pani mees kahtluse alla ja ütles, et see on puhas jura nagu kaksiktornide uudis või mingite pommivöödega mehed. See kõik olevat meie hirmutamiseks. Ka meie valitsus tellib spetsiaalseid propagandaplakateid ja raamatuid, mida juba lasteaedadesse sokutatakse. Kõik ikka selleks, et meid maast madalast orjastada. Ma ei suutnud temaga ühtki teemat arendada, see päädis vaidlusega ja nädalase vaikimisega.
Me sorteerisime enne mehe muutumist prügi. Nüüd ei luba mees seda teha, sest see olevat kõik reptiilide ja teab kelle kurjamite väljamõeldis, et meid mõjutada ja oma kontrolli alla saada. Mingil hetkel loobus mees ka töö tegemisest. Seda ei võinud talle muidugi meelde tuletada, et raha ei kasva meil puu otsas, ja mina pean meie arved maksma ning talle ka toidu lauale tooma. Tema sõbrake selles osas kaasa ei aita ja banaan puu otsast suhu ei kuku. Selle peale oli mehel alati vabandus varnast võtta, et koligu siis ma minema, või et tulebki oodata kliima soojenemist, et siis meilgi parem ja kergem elu.
Käskis mul kuu aja jooksul iga päev mediteerida ja välja mõelda, miks on mingid jõud kliimamuutuste vastu, miks on maailmas näljahäda, miks käib meie mõjutamine läbi raha ja veel palus ta välja mõelda, et kuidas see maailm tegelikult üldse loodi. Ma ütlesin, et isegi teadlased ei ole siiani evolutsiooniteoorias päriselt kokkuleppele jõudnud, ehkki seda on uuritud ja teemaga tegeletud juba mitmeid sajandeid. Kuidas mina selle nüüd kuu ajaga peaks välja mõtlema?
Kuu aega hiljem läksid meie teed laiali. Tema rändas oma orbiidile, kus kõik paistis kahtlane, ja kus olid sõbrad vandenõuteoreetikud - mina jätkasin maistel radadel. Keedan ikka kraaniveega suppi ja elan siiani õnnelikult.

Kadri jutu pani kirja
Marta Roosipuu

Vaadatud 1501 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
sooda vesi

kirjelduse järgi oli see hääletaja , kelle su mees peale võttis koralli-klubi raivo https://www.facebook.com/raivo.orgusaar

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi